/nginx/o/2009/02/18/136130t1h12ce.jpg)
Läti rahandusministeerium tõdeb, et riigi majandust ootab tänavu eest varem prognoositust oluliselt suurem langus, mis tekitab riigieelarvesse vähemalt 11 miljardi kroonise augu.
Majanduslangus lööb Läti eelavesse suure augu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ministeerium arvestab, et lõunanaabrite selle aasta majanduslanguseks tuleb 13 protsenti varem prognoositud 5 protsendi asemel, edastab Biznews.lv.
Valitsuse liikmed ei ole avaldanud, kui suure eelarvekärpe selline stsenaarium endaga kaasa toob. Swedbanki arvutuste kohaselt peaks kärpe suurus olema 500-700 miljonit latti (kuni 15 miljardit krooni).
Läti keskpanga, IMFi ja majandusministeeriumiga koostöös tegutsev Läti rahandusministeerium ei ole nõus paljastama, kuidas olukorda kavatsetakse stabiliseerida.
Küsitletud analüütik tõdes, et riik ei pea edaspidi mitte ainult kulusid kärpima, vaid ka makse tõstma.
«On selge, et majandus langeb tänavu vähemalt 10 protsenti, majanduse olukorra paranemist ei ole põhjust oodata,» ütles rahandusministeeriumi nõunik Andris Miglavs. Kui praegune poliitika osutub ebaefektiivseks, tuleb kulusid kärpida. Seda eelkõige kultuuri-, tervishoiu-, haridus-ja sotsiaalsfääris.
Swedbanki ökonomist Peteris Strautinš oletas, et ühiskond ei ole ikka veel olukorra tõsidusest aru saanud. Tema sõnutsi annab sellest tunnistust ametiühingute ja tööandjate üleskutse langetada käibemaks 19 protsendile.