Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Superjeti hukk on löök Vene lennutööstusele

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Superjeti hukk on löök Vene lennutööstusele.
Superjeti hukk on löök Vene lennutööstusele. Foto: SCANPIX

Uue Vene reisilennuki Suhhoi Superjet 100 allakukkumine proovilennul oli tagasilöök Vene lennutööstuse plaanidele hakata nimetatud lennuki abil maailma tsiviillennunduse turgu vallutama.

Kuigi õnnetuse põhjust alles uuritakse, ei aita asetleidnu kuidagi kaasa lennukitellimuste kasvule, mida on hetkel 170 (1 lennuk maksab 31 miljonit dollarit).

Uudis õnnetusest kukutas Suhhoi emafirma United Aircraft Corporationi (UAC) aktsiaid Moskva Micexi börsil eile 3,6 protsenti – samal ajal kui börs tervikuna tõusis 1,78 protsenti.

100-kohaline lühilendudeks mõeldud Superjet 100 pidi konkureerima brasiillaste Embraeri ja Kanada Bombardieriga.

Kuigi Vene sõjalennukid on rahvusvaheliselt täiesti konkurentsivõimelised, müüakse venelaste reisilennukeid, mis on reisijate jaoks kitsad ja halvasti õhutatud, sisuliselt vaid endises Nõukogude Liidus, Iraanis ja mõnes Aafrika piirkonnas.

90 protsenti Vene lennutööstusest on suunatud sõjalisele tootmisele, üksnes 10 protsenti tsiviillennundusele.

UAC nõukogu esimees Mihhail Pogosjan ütles mullu, et tema eesmärk on tõsta tsiviillennukite tootmise osakaalu, kuna antud sektor moodustab 75 protsenti maailma lennundusturust.

Põhivoolu tungida on aga raske – eriti kuna Vene lennukeid saadab halb kuulsus ohutuse vallas. Mida tunnistavad ka riigijuhid.

Ja mida kinnitas Jak-42 allakukkumine mullu septembris Jaroslavli linnas, tulemuseks 43 hukkunut. Ja sarnane õnnetus Tu-134ga juunis ühel provintsilennuväljal (44 hukkunut).

Nende õnnetuste peale andis tollal presidendi ametis olnud Dmitri Medvedev mõista, et riik võib hakata ostma rohkem lennukeid välismaalt. Mis oleks hoop kohalikule lennutööstusele.

«Loomulikult tuleb meil ka endal mõelda, kuid kui nad ei tule ülesandega toime, siis tuleb meil osta tehnoloogiat välismaalt,» ütles Medvedev.

Samal ajal viibis Superjeti arendus kolme aasta võrra. Mullu juunikuus katkestati ohutusalaste viperuste tõttu proovilennud.

Kuigi tellimusi on viimased paar aastat tulnud stabiilselt, on tegelikke oste tunduvalt vähem, kui oleks tarvis programmi ots otsaga kokkutulemiseks, kirjutasid eile Fitchi analüütikud. Reitinguagentuur rõhutas, et õnnetus mõjub tellimustele negatiivselt.

«Et programm edukaks osutuks, on vaja rohkem tellimusi väljastpoolt SRÜd,» ütles Fitch.

Kui Superjetil hästi läheks, järgneks sellele lühi- ja kesklendude jaoks mõeldud MC-21, mis konkureeriks otse Boeing 737 ja Airbus 320ga.

MC-21 proovilendudega tahetakse alustada aastal 2015 ning masstootmist käivitada aastal 2017.

Copyright The Financial Times Limited 2012

Märksõnad

Tagasi üles