/nginx/o/2012/05/10/1097478t1h05f0.jpg)
Eestis vastutavad avalike välimänguväljakute korrasoleku ja nõuetele vastavuse eest nende omanikud, kelleks on üldjuhul kohalikud omavalitsused, korteriühistud ja haridusasutused. Mänguväljakuid kontrollitakse ja hooldatakse sõltuvalt kasutussagedusest järjepidevalt, kuid mitte iga päev. Samas külastatakse mänguväljakuid iga päev ning võimalus, et midagi katki läheb või ära lõhutakse ja keegi seetõttu viga võib saada, on üsna tõenäone.
Ohutusalane vastutus on küll mänguväljaku omaniku kanda, ent lapse turvalisuse tagab ennekõike vanema valvas silm ja võimalikest ohtudest rääkimine. Mänguväljakule minnes tasuks valida ka sobiv riietus, et vältida näiteks kapuutsi, salli või paelte takerdumist atraktsiooni vahele.
Korras ümbrus ja varustus
Mänguväljaku ümbrus peab olema puhas ja korras, seal vedelev prügi, klaasikillud, puuoksad, suured kivid vms tuleks enne mängima asumist ära korjata.
Kõik mänguväljaku atraktsioonid peavad olema komplektsed ja terved ega tohi kasutajat vigastada. Kiiged, liumäed, karussellid, kiikuvad loomad, takistusrajad, ronimispuud ja muu varustus peab olema korralikult pinnase külge kinnitatud ega tohi kasutades loksuda.
Lapsevanemad võiksid kindluse mõttes atraktsioonid ise läbi proovida neid katsudes, raputades või tõmmates. Logisevate kinnituste, purunenud, lahtiste ja roostes atraktsioonide või nende detailide korral on mõistlik mängimiseks mõni teine koht valida ning puudustest kindlasti ka väljaku omanikku või haldajat teavitada.
Katkise atraktsiooni avastanu võiks teisi kasutajaid hoiatada, näiteks paigaldada ohtliku seadme või väljaku piirdeaia külge teavitava sildi.
Mänguväljaku purunenud atraktsioone ei tohi hakata ise parandama, vaid puudustest tuleb informeerida omanikku, kes asjad nõuetekohaselt korda teeb.
Mänguväljakule peaks olema paigaldatud infotahvel omaniku või haldaja andmetega, et lapsevanemad teaksid, kelle poole probleemide korral pöörduda.
Sobiv pinnas on oluline
Sageli juhtub mänguväljakutel õnnetusi kõvale pinnasele kukkumisel, mistõttu on oluline, et pinnakattematerjal oleks sobiv, õigesti paigaldatud ja hooldatud. Pinnakattematerjalide osas ei ole Eestis erilisi piiranguid seatud, selleks sobivad nii kummimatid, puiduhake, liiv kui ka kruus.
Mida kõrgemalt on kukkuda võimalik, seda olulisem on õige pinnakattematerjali kasutamine ja selle pidev hooldamine. Kõrge liumäe või ronimispuu all ja ümber peab kukkumist summutava pinnase kiht olema paksem kui madalatel atraktsioonidel, näiteks karussellidel või kiikuvatel loomadel.
Asfaldi ja betooni kasutamine on lubatud ainult mänguväljakute kukkumistsoonist väljaspool, näiteks radade või korvpalliväljakute sillutamiseks.
Iga atraktsiooni ümbruses peaks olema ka piisavalt vaba ruumi, et kukkumisteele ei jääks ette esemeid, mis kukkumisel saadavaid vigastusi raskendada võivad.
Piisavalt suured avaused
Atraktsioonide avaused peavad olema sellise läbimõõduga, et laps neist terve kehaga läbi mahuks ning kinnijäämine ja lämbumisoht oleksid välistatud. Kui ava on nii suur, et lapse pea sealt läbi mahub, peab jääma piisavalt ruumi ka pea vabaks tagasitõmbamiseks.
Vastavalt lapse vanusele
Kõrged liumäed, osavust ja kindlat tasakaalu hoidmist eeldavad takistusrajad ja muud sellised atraktsioonid ei sobi mänguväljaku kõige pisematele külastajatele. Lapsevanem peab ise hindama ja otsustama, mis on tema lapsele sobiv ja eakohane. Kindlasti ei tohiks väikelapsi mänguväljakule järelevalveta jätta.
Ilmselt pole võimalik rajada mänguväljakut, kus lapsed kunagi viga saada ei võiks. Ohtlike vigastuste vältimisel on esmatähtis roll lapsevanemate teadlikul tegutsemisel, tähelepanelikkus ning koostöö mänguväljakute omanike ja valdajatega. Mänguväljakul avastatud ohtlikest seadmetest tuleks kindlasti omanikku informeerida ning kui mõistliku aja jooksul pole ohutuse tagamiseks vajalikke toiminguid teostatud, tuleks sellest teada anda tehnilise järelevalve ametile.
Kui mänguväljakul pole infotahvlit omaniku andmetega, aitab omaniku välja selgitada kohalik omavalitsus.