/nginx/o/2012/05/10/1099326t1h1675.jpg)
Kuigi viimastel aastatel on ühtse Euroopa ideed peamiselt sarjatud, on Maailmapanga uurimuse kohaselt astutud õigeid samme siiski rohkem kui valesid ja Eesti on siin kindlalt võitjate seas.
Euroopa ei ole veel hukule määratud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Teie etteaste on olnud väga hea,» tunnustas Eestit külastanud Maailmapanga Euroopa ja Kesk-Aasia piirkonna peaökonomist Indermit Gill. «Kui eestlastega räägin, on inimesed nukrad, aga kui arve vaadata, peaksid nad tänaval tantsima. Arvan, et eestlased peaksid oma saavutusi rohkem hindama.»
«Me ei peaks unustama, et Eesti on õigel teel, palgad on tõusnud, ja see kõik on ehitatud väga kindlale alusele,» jätkas Gill. «Peamine küsimus ei ole mitte see, kas asjad on paremad, kui nad olid eile, vaid, kas asjad on paremad, kui nad olid kümme aastat tagasi.»
Maailmapanga uurimuse järgi läheb enamikul Euroopa riikidel üsna hästi kaubanduse ja rahanduse vallas. Euroopa suureks saavutuseks on Gilli sõnul rikkuse kasvu ühtlustumine – erineva jõukusastmega liikmesriigid on omavahel väga tihedalt põimunud ja see aitab mahajäänutel teistele järele jõuda.
Kui rikkamate maade majandus on kasvanud keskmiselt 1,7 protsenti aastas, siis vaesematel keskmiselt neli protsenti. Samamoodi on kasvanud tootlikkus inimese kohta.
«See ei ole juhtunud kogemata, seda on ikka plaanitud,» sõnas Gill ja lisas, et näiteks Ida-Aasias või Ladina-Ameerikas pole vaatamata kiirele kasvule midagi sellist ette näidata.
Samuti pole Euroopale palju etteheiteid ettevõtluse ja innovatsiooni vallas. Eriti Põhjalas on ettevõtted malli võtnud USAst ning oma tootlikkust turgutanud. Tõsi, erandiks on Euroopa lõunaosa, kus tootlikkus inimese kohta on viimase aastakümnega koguni vähenenud.