Pankrotimeistrid kandivad kurnamistaktikaga varasid

Illustratsioon: graafika: Alari Paluots

Kinnisvara ja kaubamärkide kantimine ning lisaks kinnistutele seatud pikaajalised rendilepingud – selline kurnamistaktika võib vägagi tõenäoliselt tekitada olukorra, et Rein Kilgi Pere ASi võlausaldajad peavad hakkama ise pankrotile peale maksma. Aga Kilk ja Pere pole pankrotimeistrite hulgas mingid erandid.

Igasuguste rendilepingute ja muude pankrotiskeemide tühistamiseks peavad võlausaldajad eesotsas pankrotihalduriga hakkama pidama aeganõudvaid ja kulukaid kohtuprotsesse, et saada lõpuks ometi kätte pankrotipesast minema viidud vara. Protsessimiseks ja halduri ülalpidamiseks on aga omakorda vaja müüa pankrotivara, mida ju tühjaks kanditud pankrotipesas ei ole.

Niisiis, kallid võlausaldajad, makske raha ise juurde või pankrot lihtsalt «kustub ära».

Keegi ei vastuta

Kannatajaks on pankrotiprotsessides eelkõige väiksemad võlausaldajad, pangal on võla katteks seatud hüpoteek ja tema saab oma raha vähemalt osaliselt kätte.

Postimees küsis pankrotiprotsessides kasutatavate skeemide kohta nõu vandeadvokaat Leonid Tolstovilt.

«Väga paljud pankrotimenetlused surevadki ära, sest protsess kestab kaua ja neelab nii palju raha, et ühel hetkel tõstab pankrotihaldur käed üles ja palub võlausaldajatel maksta pankrotimenetluse kulude katteks veel raha,» tunnistas ta.

«Selle peale ütlevad juba niigi palju raha kaotanud võlausaldajad, et nad ei taha enam juurde maksta, pooleliolevad kohtuprotsessid jäävad lõpule viimata ja uusi ei algatata. Asi lõpeb raugemise või pooliku lahendusega,» lisas vandeadvokaat.

Pankrotihaldur Andres Hermeti sõnul hakkavad pankrotimenetlused muutuma formaalsuseks, enam ei selgitata välja pankroti põhjusi ega algatata vajadusel kriminaalmenetlust firmajuhtide suhtes.

«Riigikohus on teinud praeguseks kaks või kolm lahendit, mille kohaselt kõigiks pankrotimenetluse kuludeks võib minna kuni 15 protsenti pandivara müügist,» lausus ta.

«Mõnikord moodustavad juba maamaks ja panditud esemega seotud otsesed kulud selle 15 protsenti ja halduri tasuks ei jätku üldse midagi.»

Pankrotimenetluse eesmärk – selgitada välja maksejõuetuse põhjus – jääb praegu Hermeti sõnul täitmata.

«Me võime rääkida juhatuse vastutusest ja kõigest muust, aga kui meil pole raha pankrotimenetluse läbiviimiseks, siis jääb see vastutus välja selgitamata. Praegu müüakse lihtsalt olemasolev vara maha ja muuga tegelemiseks pole enam võimalusi, sest pangad pole sellest huvitatud. Vähem kriminaalasju ja vähem juhatuse liikme vastutust,» rääkis ta.

Hermet tõi näite pangale panditud vara müügist Pärnus. «Müüsin kinnisvara maha ja pank sai sealt oma raha, aga haldur töötas tasuta ja maksis pisut pealegi,» ütles ta.

Sageli satuvad pangad aga ise oma buumi ajal antud heldekäeliste laenudega sellisesse hätta, et neil ei jäägi üle muud, kui müüa pankrotivara võlgnikule, seejuures annavad nad ise võlgnikule laenu, et nood saaks kinnistu välja osta.

Tee-ehitusfirma MKV pankroti järel lõid firma omanikud uue ettevõtte Stoneron. Uus firma võttis üle pankrotistunud ettevõtte inventari ja sai selle büroohoonet panga nõusolekul edasi kasutada, aga ka Stoneron läks pankrotti. Ent ka siin tuleb anda au SEB kannatlikkusele – mullu müüdi sellesama MKV kinnistu maha samadele Stoneroni omanikele.

Vara rendile

MKV pankrotihalduri Veli Kraavi sõnul püüdis ta Rae valla büroohoonet korduvalt müüa, aga keegi ei soovinud seda.

«Lõpuks said pankrotistunud firma omanikud SEBga kokkuleppele ja ostsid kinnistu välja,» rääkis Kraavi. «Pank oli selle objektiga üsna hädas, tööstusparki oli tehtud megavõimas kontorihoone ja ruumid teetehnika hooldamiseks. Pank ei tahtnud nendega eriti kokku leppida, aga lõpuks vaatas SEB, et valikut väga pole, ja suruti see asi meestele peale.»

Niisiis andis SEB ise pankrotistunud MKV ja Stoneroni omanike Mikk Mutso ja Martin Kärneri firmale laenu selleks, et saaksid osta kinnistu samalt firmalt, mille nad pankrotti lasid ja mis pangale võlgu jäi.

Merko Ehituse juhatuse liige Andres Agukas ütles ETV «Pealtnägijale» MKV ja Stoneroni pankrotti kommenteerides, et väikesed võlad on inimese, suured võlad aga panga probleem.
«Selline uus algus saab tekkida vaid siis, kui jõutakse pangaga mingile kokkuleppele,» lausus ta.

Ka rendilepingud on Eesti pankrotiskeeminduses kasvav trend. Näiteks märtsis läks pankrotti puu- ja köögiviljade müüja Rigual, aga selle omanikud tegid uue firma Viljade Maailm, mis võttis Riguali vara rendile. Ettevõtja Rein Kilk rentis aga enne pankrotti välja Werol Tehaste vara, samuti anti rendile Perest uude firmasse Pere Pagar kanditud leivatehase kinnistud Tartus Ringteel.

Ehkki asjatundjate väitel saab selliseid tehinguid teoreetiliselt tühistada, näitab riigikohtu lahend teistsugust praktikat. Riigikohus on varem asunud seisukohale, et rendilepingut pole võimalik tühistada, sest selle sõlmimisel ei kaota võlgnik asja omandiõigust.

Vandeadvokaat Tolstovi sõnul on pankrotiseadust siiski võrreldes selle 2001. aasta lahendiga muudetud ja nüüd saab tühistada ka võlausaldajate huve kahjustavaid rendi- ja üürilepinguid. «Praktikas võib selliste lepingute tühistamisega siiski probleeme tekkida,» tunnistas ta.