Disain on nagu massaaž, mitte doping

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Disainikeskuse juht Jane Oblikas
Eesti Disainikeskuse juht Jane Oblikas Foto: Toomas Huik

Eesti majanduse jaoks on kriitiline küsimus, kuidas tõsta meie ettevõtetes loodavat lisandväärtust ühe töötaja kohta, disain mängib selles olulist rolli.

Seepärast on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, EASi ning Eesti Disainikeskuse ellu kutsunud ja Euroopa Sotsiaalfondist nõustunud rahastama projekti «Disainibuldooser», mille eesmärk on tõsta Eesti ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet ja toetada ekspordivõimekust.

«Väga oluline on, et Eesti ettevõtted jõuaksid rahvusvaheliselt tippu. Ei piisa ainult koduturul tegutsemisest, kõrgema lisandväärtuse loomiseks on vajalik olla edukas globaalses tippkonkurentsis. Disainil on selle edu saavutamisel oma selge ja oluline roll. Kui tuua analoogi tippspordiga, siis hea disain ei ole ettevõtjatele mitte doping, vaid väga kvaliteetne massaaž, mis võimaldab lihaseid lõpuni pingutada,» märkis majandusminister Juhan Parts.

Eesti Disainikeskuse juhi Jane Oblika sõnul valitakse projekti osalema kümme Eesti tugevamat disainijuhti ning kümme ettevõtet.

«Eesmärk on disainijuhi ja ettevõtte juhtkonna koostöös leida ettevõtte arenguks innovatiivne lahendus. Disainibuldooseri projekt kestab kokku ligi kaks aastat ja sisaldab lisaks arendustegevusele ka koolitusi, konsultatsioone, disainiauditi läbiviimist ja õppereisi disaini rakendavasse ja rahvusvaheliselt tuntud Soome ettevõttesse,» lisas Oblikas.

Disainibuldooseri eesmärgiks on jõuda uute, inimeste vajadustest lähtuvate toodete ja teenuste pakkumiseni. Disainjuhtimise keskne lähenemine on pikaajaline strateegia, millega kasvatada ettevõtte äri- ning konkurentsivõimet nii kodu- kui ka välisturgudel.

Ettevõtja Ville Jehe sõnul on Eestis probleemiks see, et disainerid ja ettevõtjad ei saa üksteisest aru.

«Disainibuldooser aitab ettevõtjad ja disainerid ühele lainele. Eestil on selles valdkonnas palju potentsiaali ning üheks peamiseks väljakutseks on areneda allhankemaast kvaliteetse lõpptoote tegijaks. Selleks arenguks on disainjuhtimise rakendamine kriitilise tähtsusega,» selgitas Jehe.

«Disain kui loomemajanduse osa aitab teistel majandussektori ettevõtetel luua suuremat lisandväärtust ja tõsta sellega nende rahvusvahelist konkurentsivõimet,» lisas EASi loomemajanduse programmi koordinaatori Georg Poslawski.

Projekti strateegiline konsultant, Suurbritannia tunnustatud disainjuhtimise ekspert Richard Eisermann näeb disaini enamal ja efektiivsemal rakendamisel olulist rolli Eesti järgmiste aastate majandusekasvus ja konkurentsivõime tõusus.

Ta tõi välja, et näiteks Taanis kasvas nende ettevõtete käive, kes disainile tõsist tähelepanu pöörasid viie aastajooksul keskmiselt 22 protsenti kiiremini võrreldes firmadega, kes disainist suuremat ei pidanud.

Ettevõtetel, kes kasutasid nii palgaliste kui väliste disainerite teenuseid, moodustas ekspordi osakaal firma käibest kolmandiku.

Firmadel, kes disainile tähelepanu ei pööranud, oli ekspordi osakaal aga keskmiselt alla viiendiku ehk vaid 17,6 protsenti.

Seega on disaini sihipärane kasutus üheks eelduseks ekspordikäibe kasvatamisel. Ka tööhõive kasv ja kasumlikkus oli disainikasutavatel firmadel suurem.

«Suurbritannias tehtud uuringus selgus, et aktiivselt disaini kasutavate ettevõtete väärtus kasvas võrdlusbaasist kaks korda kiiremini. Seega loob disainikasutus väärtust lisaks tarbijatele ka ettevõtte omanikule ja investoritele,» lisas Eisermann.
 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles