Aasta ja kolme kuu möödudes on 73 protsenti Eesti inimestest eurohindadega kohanenud, kuid paljud neist tunnevad, et raha pudeneb nüüd sõrmede vahelt kergemini kui krooni ajal, selgub konjunktuuriinstituudi uuringust.
Uuring: enamus inimesi on tänaseks euroga kohanenud
Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse tellimusel valminud uuringut tutvustades ütles keskuse juht Anne Sägi, et täiesti on enda hinnangul eurohindadega kohanenud 35 protsenti vastanutest, üldiselt kohanenuid oli 38 protsenti ja üldse polnud kohanenud 6 protsenti elanikest.
Paremini on kohanenud suurema sissetulekuga ja suurtes linnades elavad inimesed ning mehed rohkem kui naised.
Kohanenutest enamik ei arvuta enam eurohindu kroonides ümber või teeb seda harva, mittekohanenutest arvutab hinnad alati vanasse vääringusse ümber 34 protsenti ja enamasti 32 protsenti. Iga viies vastanu ei arvutanud hindu ümber. Kohanemisel on enim abiks olnud hindade vaatamine mõlemas vääringus ja eurohindade ümberarvestamine kroonidesse.
Iga teine küsitletu hindas Eesti otsuse euroga liitumise kohta õigeks. Pooled leidsid, et euro kasutuselevõtt on mõjutanud nende ostuharjumusi. Rohkem on pidanud oma ostuharjumusi muutma väiksema sissetulekuga inimesed, töötud ja eakad ning naised rohkem kui mehed.
67 protsenti vastas, et vaatab hindu varasemast enam, 63 protsenti otsib poest odavaid toiduaineid ja 34 protsenti käib poes harvemini. 28 protsenti on seadnud sisse päevase kululimiidi ja 14 protsenti hakkas pidama kulude üle arvestust.
Küsitlus näitas, et hindade erinevust tajutakse kroonides ja eurodes erinevalt. Inimestele esitati küsimus: «Kui kaupade hinnavahe on 20 senti, siis oleks see vanas vääringus 3,13 krooni. Kas teile tundub hindade erinevus eurodes ja kroonides samaväärne?» Terevelt 73 protsenti vastanuist leidis, et hinnavahe tundub eurodes väiksem. See võib ka olla põhjus, miks paljud lisasid, et eurod pudenevad peost kergemini kui kroonid.