PARE juhatuse esimees ja TTÜ külalisprofessor Milvi Tepp koputas ETK aastapäevakonverentsil ettevõtjate südametunnistusele, et viimane aeg on hakata mõtlema, miks peaksid inimesed nende juurde tööle tulema. Kas ja mida kaupmehed oma maine parandamiseks tööandjana on teinud?
Selveri personalidirektor Kristiina Palm ütles, et tööandja hea maine on inimeste leidmisel juba pool võitu. «Tööandja maine on töötajate värbamisel väga oluline. Eelkõige peab tööandjal olema hea maine oma töötajate seas, sest suust-suhu liikuva info mõju on väikses Eestis suur» rääkis Palm. See tähendab nii head tööõhkkonda kui inimeste väärtustamist. Mõistagi on teenindajatöö raske ja ei sobi kaugeltki kõigile inimestele, aga usume, et meil on siiski rohkem neid, kes teevad oma tööd naeratusega. Samas leidub neidki, kes proovivad ja loobuvad, aga see on loomulik - inimesed peavad tööga kokku sobima. Ta ütles, et tööandja peab igapäevatöös mõtlema, kuidas üks või teine otsus mõjutab tema mainet töötajate, klientide ja ühiskonna silmis.
Palm ütles, et killuke igapäevatööd peab paistma ka väljapoole organisatsiooni ja Selveris ollakse uhked, et oleme aegade jooksul pärjatud erinevate tiitlitega, näiteks puuetega töötajate sõbralik ettevõte, koolitussõbralik organisatsioon või tervisesõbralik tööandja. See kõik mõjutab positsiooni tööturul ning aitab meelitada häid inimesi.
Raske töö
Kui veel mõnikümmend aastat tagasi oli töö müüjana ihaldusväärne ja väikeste tüdrukute unistus, siis nüüd hirmutatakse Palmi sõnul koolipingis kehva õppeedukusega õpilasi kassapidaja elukutsega. «Nii ei saagi teenindajatöö maine paraneda. Tegelikult on tegemist olulise tööga, mis sobib inimestele, kellele meeldib suhelda, teisi aidata ning kes ei pelga tööd. Teenindaja amet muutub aasta-aastalt aina keerukamaks, sest töötempo on kiirem, kliendid nõudlikumad ja kindlasti pole tegu ametiga, mis sobib neile, kes mujale ei sobi,» ütles ta.
Rimist teatati, et neil on ettevõttes tööl palju juhtivtöötajaid, kelle karjäär on saanud alguse kauplustest ja nende tööstaaž on ligi kümneaastane. On märkimisväärne, et paljud Rimi töötajad on pärast lühemat või pikemat pausi taas tee ettevõtte juurde leidnud. See näitab, et järeleproovitud alternatiivsed valikud ei ole neid rahuldanud ning nad hindavad seda, mida Rimil tööandjana on neile pakkuda.
Tööletahtjaid on palju, sobivaid vähe
Rimi kommunikatsioonispetsialist Katrin Bats ütles, et jaekaubandus on nagu iga teine teenindusvaldkond, kus aeg-ajalt tööjõu leidmine on keerulisem. «Oleme seda meelt, et teenindaja elukutse populariseerimine ning atraktiivsemaks muutmine on väga oluline. Pakume töötajatele eeliseid, miks nad peaks tahtma meie kollektiivi tulla ning usume, et kui kõik tingimused on täidetud, on Rimis hea töötada,» ütles Bats. Ta lisas, et kõige olulisem on siiski inimese kutsumus - pikemalt jäävad püsima, arenevad ning naudivad oma tööd just need inimesed, kelle kutsumuseks on klienditeenindus.
Kui suur on tööjõuvoolavus Rimides ja Säästumarketites, ei nõustunud Bats ütlema, öeldes vaid, et see on samasugune nagu kaubanduses üldiselt.
Selveris aga on tööjõuvoolavus sõltuvalt kuust ja hooajast 1-2 protsenti ja Kristiina Palmi sõnul see hea näitaja. Ta ütles ka, et töölekandideerijaid on küll palju, kuid nende seast sobilike inimeste leidmine keeruline. Uute inimeste otsinguil teeme koostööd ametikoolidega, kasutame tavapäraseid värbamisviise ning arvestame ka oma töötajate soovitustega. On ka neid, kes tulevad ilma koolituse ja senise kogemuseta, aga heade eelduste puhul koolitame nad ise kiiresti välja. Peamiseks eelduseks on tahe teha tööd, teisi aidata ja teenindada, kõik muu on õpitav.