Fondivalitseja põline rikas

Fondivalitsejad on kasumlikud olnud 2003. aastast alates. Illustratsioon: Graafika: PM

Olenemata sellest, mis toimub turgudel ja investorite varadega, on suuremad kohalikud fondivalitsejad olnud peamiselt ikka kasumis. Finantsinspektsiooni andmetel oli Eesti fondisektor tervikuna kahjumis viimati 2002. aastal.

Kui vaadata investeerimisfondide 2011. aasta tootlusi, on pilt üsna nukker. Miinusesse jäid kõik avatud investeerimisfondide ja III samba pensionifondide tootlused, II samba fondidest suutsid positiivset tootlust näidata vaid kuus, ülejäänud 17 lõpetasid miinuses.

Paremini läks mullu, nagu ka kõige sügavamatel kriisiaastatel, fondivalitsejatel. Finantsinspektsiooni andmetel ulatus fondivalitsejate sektori koondkasum 8,8 miljoni euroni.

Kolm suurimat fondivalitsejat, Swedbank Investeerimisfondid, SEB Varahaldus ja Danske Capital, kelle käes on 76 protsenti investeerimisfondide turuosast, teenisid kokku 7,2 miljonit eurot kasumit ehk 82 protsenti fondivalitsejate kogukasumist.

Eelmisel aastal lõpetasid viiest suuremast fondivalitsejast kahjumiga Nordea Pensions Estonia ja LHV Varahaldus, kusjuures viimase kahjum kasvas peaaegu kaks korda, kahe miljoni euroni. LHV Varahalduse juhi Mihkel Oja sõnul olid kahjumi põhjuseks investeeringud uude fondihalduse tehnoloogiasse, töötajatesse ja fondivalitseja kasvu.

«Nordea ja eriti just LHV kulutavad päris palju raha reklaamile, et tõsta enda turuosa, sealt siis ka need kahjumid,» kommenteeris konkurentide kahjumeid SEB Varahalduse juhatuse liige Sven Kunsing.

Nordea on Eesti fonditurul suhteliselt uus tegija ja tegutseb vaid pensionifondide turul. Nordea Pensionsi juhatuse esimehe Angelika Tageli sõnul ei ole pensionifondi tegemine odav äri ja nõuab palju kapitali. Suure osa kuludest moodustavad fondivalitseja jaoks erinevate regulatsioonidega kehtestatud tasud nii registripidajale, finantsjärelevalvele kui ka tagatisfondile, millele lisanduvad kulud klientide teenindamisele.

Fondivalitsejate tulud võivad koosneda kolmest komponendist – kohalike fondide haldamisest, fondivalitseja teenuse osutamisest emapanga varahaldusfirmadele ning individuaalportfellide haldamisest.

«Teada on, et enamik fondivalitsejatest, kes kuuluvad rahvusvahelistesse gruppidesse, on vähemalt ajalooliselt osutanud oma gruppidele areneva Euroopa (sh Baltikumi) kompetentsi nõudvaid teenuseid,» ütles Danske Capital ASi tegevjuht Silja Saar. «Seetõttu sõltub vähemalt rahvusvaheliste gruppide Eestis asutatud fondivalitsejate tulude jaotus paljuski ka sellest, kuidas ja milline kompetents ja tööjaotus on grupisiseselt Eestisse allokeeritud.»

Finantsinspektsiooni andmetel moodustasid 68 protsenti fondide mahust kohustuslikud pensionifondid ja 18 protsenti aktsiafondid. Nn allhanketeenusena hallatavate varade maht oli eelmisel aastal miljard
eurot võrrelduna 1,7 miljardi euroga, mis oli valitsevate fondide kogumaht.

Tänavuseks ennustavad fondivalitsejad mullusega sarnast.

«Seoses II samba maksete taastamisega näeme tänavu kohustuslike pensionifondide mahtude kasvu,» ütles Swedbank Investeerimisfondide tegevjuht Loit Linnupõld. «Fondide mahtude kasv toob kaasa fondide valitsemistasude alanemise, mistõttu fondivalitsejate tulud ei kasva proportsionaalselt fondide mahtudega.»