Riigikohus langetab ESMi otsuse järgmise kuu keskel

Rahandusminister Jürgen Ligi (pildil paremalt) ütles eile riigikohtu istungil, et ESMiga liitumine on Eestile hädavajalik ning pole meie põhiseadusega vastuolus. Eile saatsid ministrit Tartus rahandusministeeriumi asekantsler Tanel Ross ja õigusosakonna juhataja asendaja Tiit Rebane. Foto: Margus Ansu

Riigikohtunik Ivo Pilvingu viimane küsimus eilsel Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) puudutaval kohtuistungil Tartus võttis kogu pika päeva kokku. Mälu järgi tsiteerides: «Kui riigikogu laenaks või kingiks 1,3 miljardit eurot Kreekale, kas see oleks põhiseadusega kooskõlas?»

Õiguskantsler Indrek Teder vastas, et esmalt on ikkagi asi otsustusõiguses ja seejärel rahas. «Küsimus otsustusõiguses, aga ka summa suuruses, sest praegu on lootus, et ehk saame midagi tagasi, ehk läheb paremaks,» kostis ta riigikohtunikule vastuseks.

Aga ka see, kui võtame kohustuse, mille suurus on veerand või kolmandik riigieelarvest, ei pruugi olla põhiseadusega kooskõlas.

Teder esitas märtsis riigikohtule taotluse, et ESMi asutamisleping on põhiseadusega vastuolus, sest lepingu kiirmenetluse sätted lubavad teha otsuseid Eesti seisukohtadega arvestamata. Vajalik on 85 protsendi osaliste hääl, Eesti hääl ESMis on väiksem kui 0,2.

Valitsus vaidles sellele vastu, leides, et ESMi leping on põhiseadusega kooskõlas. Valitsuse arvates tähendab ESM euro­ala stabiilsust, mis on Eesti majandusele ja kultuurile hädavajalik.

Eile oli riigikohtu üldkogu istung, kus kuulati ära nii õiguskantsler kui ka ministrid, lisaks õiguseksperdid.

«Liiga tihti räägime, et anname midagi ära, tihti jääb märkimata teine pool: Eesti võit solidaarsusest. Iga Euroopa Liidu eelarvesse loovutatud euro eest oleme vastu saanud 5,5 eurot,» kinnitas välisminister Urmas Paet eile riigikohtus.

Kui osalised kuulatud, said kohtunikud küsimusi esitada.

Eestil pole vetoõigust

Esimene küsimustering keerles selle ümber, kas õnnestub riigikogu ratifitseerimisseadusega lahendada vastuolu põhiseaduse ja ESMi vahel.

Veebruari algul allkirjad saanud ESM peab läbima ratifitseerimismenetluse veel enne juulit. Praegu on lepingu ratifitseerinud 17 riigist neli: Prantsusmaa, Kreeka, Portugal ja Sloveenia.

Kui ESMi puhul suurendada riigikogu kaasatust, siis ehk õnnestub ületada vastuolu põhiseaduse ja riigikogu otsustusõiguse ning Euroopa päästmise vahel. Euroopa finantsstabiilsuse fondi (EFSF) puhul mäletatavasti riigikogu sai suuremad õigused.

Kui üks riigikohtu liige selle võimaluse kohta istungil otsesõnu küsis, oli vastus aga vastupidine.

«Meil on üks kaheldava väärtusega kogemus, kui lisada midagi välislepingu preambulasse,» kommenteeris rahandusminister Jürgen Ligi, kinnitades, et selline lahendus poleks võimalik.

«Ratifitseerimisseaduse parandus ei saa kõrvaldada vastuolu, see oleks põhiseaduse rikkumine,» kinnitas õiguskantsler.

Riigikohtu esimees Märt Rask märkis, et kui valitsusel puudub tahe, siis ei saagi õiguskantsleri soove täita.

Ligi vastas selle repliigi peale, et valitsus on kimbatuses, sest nende tegevuse seaduslikkus on kahtluse alla pandud. «See ei anna riigikogule midagi kaasa, kui osaleb rahvusvaheliste organisatsioonide juhtimises,» märkis rahandusminister.