/nginx/o/2012/05/08/1094366t1hedab.jpg)
Euroopa Stabiilsusmehhanismi puhul on Eesti põhiseaduslik õigeolu tähtis, kuid teiselt poolt on olulised riigi huvid seoses Euroopa Liiduga, leiab Eesti Välispoliitika Instituudi analüütik Ahto Lobjakas.
Lobjakas: ESMi puhul tuleb silmas pidada Eesti tulevikku ELis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«On selline hobuse ja vankri situtatsioon, mul on tunne, et meil on päris palju juriste, kellel poleks selle vastu, kui oleks kaks vankrit või kaks hobust, aga see ei ole vastuvõetav lahendus,» rääkis Lobjakas ETV saates «Vabariigi kodanikud».
Ta märkis, et Eestiga ei juhtu midagi halba, kui me ESMiga ei liitu. «Küsimus on selles, kuidas me näeme oma riigi tulevikku Euroopas, kui me tõmbame tagasi, hakkame isoleerima, siis sellega me jääme ilma kesksest mehhanismist,» rõhutas ta.
Kui Ahto Lobjakas, nagu mitmed teisedki eksperdid, on seisukohal, et Eesti põhiseadus on ajale jalgu jäänud, siis Erkki Bahovski leiab, et sellega erilisi probleeme pole. «Põhiseadus ongi koostatud nii, et selle üle saab vaielda ja seda saab täiendada, juristid ütlevad, et on oluline vahe, kas täiendada või muuta.»