/nginx/o/2010/06/29/394882t1hffcb.jpg)
Euroopa Stabiilsusmehhanismist (ESM) peaks alates juulikuust saama peamine euroala uute abiprogrammide rahastamise instrument, samas on tänaseks leping ratifitseeritud vaid neljas ESMis osalevas riigis.
Tanel Ross: ESM on nagu ühistupank
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahandusministeeriumi asekantsler Tanel Ross selgitas, et oma olemuselt on ESM nagu ühistupank, kuhu liikmesriigid panevad kapitali ja kui on mõnel liikmesriigil vaja laenu, et hoida ära laiemat tulekahju Euroopas, siis ESMist seda kindlatel tingimustel saab, vahendas ERR Uudised «Aktuaalset kaamerat».
Riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktori Juhan Lepassaare sõnul on ESM väga oluline euro tõhusaks toimimiseks. «See panustab laiemalt Euroopa Liidu tugevusse ning on kindlasti Eesti huvides, kuna ei või kunagi teada, millal Eestil läheb toetust vaja.»
Välispoliitika analüütiku Ahto Lobjakase hinnangul tähendab aga veelgi laiemalt võttes praegune ESM lepigu vastuvõtu pidurdamine Eestis sisuliselt vastuseisu Euroopa Liidule aga ka kogu Eesti viimase kümnendi välispoliititikale, ESMist loobumisel Eesti sarnaselt Iirimaaga kohe vähemalt otsest kahju ei kannata.