Parts: peame lugema igat tarbija senti

Majandusminister Juhan Parts. Foto: Peeter Langovits

Majandusminister Juhan Partsi sõnul püüavad taastuvenergia tootjad jätta muljet, et toetuste kärpe järel muutuvad nende projektid kahjumlikuks. Tegelikult muutuvad need aga mõistlikuks – nii nagu see on Euroopa riikides.

Mida arvate suurte taastuvelektritootjate väljaütlemistest teie kärpeplaani kohta?

Energiapoliitika peab looma tasakaalu hinna, julgeoleku ja keskkonnakaitse vahel. Iga sent on tarbijale tähtis. Taastuvenergia toetusskeemi korrektiivid on hädavajalikud, sest ülemäärane kasumlikkus ei ole ühelgi juhul põhjendatud, kui see tuleb tarbijate arvelt.

Taastuvenergia tootjad hoiavad praegusest skeemist kinni ja nende seisukoht on mõistetav, aga minu jaoks ei ole nende argumendid usutavad. Tootjad püüavad jätta mulje, et toetuste kärpe järel muutuvad nende projektid kahjumlikuks. See ei ole nii. Taastuvenergia toetuste kärbe muudab toetused mõistlikuks, nii nagu see on Euroopa riikides. Kui kasumlikkus on liiga suur, siis miks peaksime maksma toetusi lisaks?

Kui tänavu kulub üle 70 miljoni euro aastas toetusteks, siis kui suur oleks see summa kärpe järel tuleval aastal?

Last ei tohi koos pesuveega välja visata. Toetused ei tohi olla ka nii väikesed, et lõppeks energeetika mõistlik arendamine. Prognoosime, et kärpe järel väheneb aastail 2013–2020 tarbijate maksukoormus umbes 400 miljoni euro võrra. Kärpe mõju on tuntav kohe, esialgu loodame taastuv­energiatasu vähendada umbes 15 protsenti.

Me ei soovi lõpetada taastuvenergia tootmist. See ei ole tõsi, et majandusministeeriumile ei ole taastuvenergia tähtis. Meie jaoks on tähtis mõistliku hinna ja mõistliku tempoga arenev taastuvenergia, et täidaksime 2020. aastaks seatud eesmärgid.

Kui suur oleks mõistlik investeeritud varade tootlikkus taastuvenergia sektoris?

Tootlus on ettevõtteile garanteeritud, tihtipeale on rohelise elektri tootmine seotud monopoolse soojatootmisega. Kuna see on võrdlemisi väikese riskiga äri, siis 6–10 protsenti tootlikkust on täiesti mõistlik. Eesti ei ole riik, kus võib olla igasuguse suurusega tootlikkus, mille lollid tarbijad kinni maksavad. Sellist mentaliteeti ei ole mõtet Eesti ühiskonnas kultiveerida. Tarbijakaitse on meil ka, nagu ta on, kõige kurvem taastuvenergiatasude debatis on see, et tarbija häält ei ole kuulda. Aga tarbijad on peale kodumajapidamiste ka äriühingud. Elektri hind on konkurentsivõime ja töökohtade küsimus.

Miks on rohelise elektri toetustele vaja küsida riigiabi luba?

Euroopa siseturureeglite järgi tuleb tagada aus konkurents ja võrdne kohtlemine ning riigiabi otsused peab Euroopa Komisjon heaks kiitma.

Kui suures mahus kavatsete rohelise elektri toetusele küsida riigiabi luba?

See on keeruline küsimus. Majandusministeeriumi nõustavad eksperdid ütlevad, et praegune skeem ei pruugi riigiabi luba saada, sest toetused ei ole seotud turuhinnaga ja paljud investeeringud on ülekompenseeritud, teenides liiga suurt kasumlikkust.

Konsulteerime praegu konkurentsidirektoraadiga. Komisjonile peaks püütama esitada selline toetuse reeglistik, mis arvestab meie turuolukorda ja millele komisjon võiks riigiabiloa anda. Majandusministeeriumi eelnõu on selleks mu meelest hea alus.

Kui investorid jäävad seisukohale, et riigiabi loaga probleeme ei ole, on see nende risk. Praegu on ka riigikogus väga keeruline saada kokku 51 häält, sest valitsuspartner on kogu aeg öelnud, et nemad vanu investeeringuid puutuda ei tahaks. Valitsuspartner on öelnud, et kui läbirääkimistel investoritega on edu, on nad valmis ka vanade investeeringute toetusskeemi üle vaatama.