Koeraga kooli – kas minna, miks minna ja millal minna?

Foto: SCANPIX

Päris täpset määratlust, kuidas peaks üks koer käituma, pole olemas. Hea kasvatusega koer on niisugune, kellega tema omanikud rahule jäävad ja kelle käitumine ei tekita probleeme ka kellelegi teisele.

Koera nn korraliku kasvatuse komplekt sõltub paljuski sellest, millistes tingimustes ta elab. Linnas korterelamus elav koer peab mõistma kenasti käituda tänaval jalutades, eramaja koer peab oskama rahulikult suhtuda möödujatesse ning naabritesse, maal elav koer peab õppima vältima ahvatlusi metsloomade näol. Retsepti, mis sobiks kõigile ja kõikjale, pole olemas.

Kõige olulisem inimese ja koera suhtes on aeg, mida koeraga koos veedetakse. Koolitus peaks algama päevast, mil kutsikas tuleb uude koju. Koerakoolituses on ainult kaks värvi, must ja valge. See tähendab, et asjad on alati ühesed, teatud käitumisviis on kas lubatud või keelatud.

Mida ei tahaks koolitaja koera maailmas näha?

Koolitajad kurvastab, kui omanikul pole oma koera jaoks aega. Kõige tavalisem on juhtum, kus kutsikas on võetud kevadel, suvel on temaga koos aega veedetud. Siis tuleb sügis, kus lapsed lähevad kooli ja vanemad tööle ning õhtud on pimedad.

Kutsikas on jõudnud aga just puberteediikka. Ta alustab aia ümberkujundamist, laseb kodust jalga, käib kõigile närvidele, pall hammaste vahel... Tuttav, kas pole? Siinkohal peaks endale meelde tuletama, et koer sai võetud ikkagi sõbraks ning sõpru me ju ometigi ei jäta pikaks ajaks üksi igavlema.

Ei tahaks näha pisikesi tigedaid koeri, kelle kasvatamatust omanik vaatab heldinud pilguga ning väidab, et «ta on sellist tõugu» või midagi muud analoogset. Samuti mitte kurje suuri koeri, kelle tigeduse üle omanik uhkust tunneb viisil «ta kaitseb mind».

Tegelikult pole mingit vahet, kas koer on väike või suur, reeglid kehtivad kõigile. Probleem ei ole tavaliselt üldse koeras, vaid sõltub sellest, kes hoiab rihma teist otsa. Koeraomanike kultuur on meil kahjuks alles lapsekingades.

Millal peaks koeraga kooli minema?

Kooli tuleb minna tuleb siis, kui tekib esimene probleem, millele te ise ei suuda lahendust leida. Kindlat vanust, millal tuleks kooli tulla, pole samuti olemas. Väga pisikesed kutsikad ei suuda pikalt keskenduda ning võivad liiga varase pika koolituse käigus ära väsida. Kui koolitulemine jätta liig hiliseks, võib koer olla kasvult täiskasvanu ja mõistuselt titt, kelle ohjamine on tõeline probleem.

Kas üldse peab kooli tulema?

Inimesi, kes oskavad oma koeraga kenasti suhelda ning saavad ise elementaarse sõnakuulmise koolitamisega hakkama, on väga palju. Koera koolitamist peaks võtma lihtsalt kui ühte paljudest koeraga koosolemise viisidest. See ei tohiks olla kohustus ega mingil viisil sunduslik. Koer ei pea mitte midagi tegema ega oskama ainuüksi sellepärast, et ta on koer ja koerad peavad sõna kuulama.

Millised koerad ja omanikud teevad koolitajale rõõmu?

Rõõmu pakuvad paljud asjaolud: üks kümnekuune saksa lambakoer tegi algul kõiki toiminguid täpselt nii, nagu tema tahtis, aga nädala pärast tagasi tulles oli nagu ümber vahetatud – mängis peremehega palli ja oli valmis koostööks. Rõõmustavad kõik need omanikud, kes lähevad oma koeraga eksamile või võistlusele ning säravate silmadega saavutatud tulemustest räägivad.

Ja siis sellised nagu Janek ja Karu, kes oma tegutsemisega teistele väga inspireerivalt mõjuvad.