/nginx/o/2012/05/07/1091368t1h57a6.jpg)
Iga koeraomaniku aukohus ja kohustus on oma lemmikloom kohalikus linna- või omavalitsuses kirja panna. Lemmikloomi saab nii registreerida kui ka kiipida.
Lemmikloomad tuleb kanda registrisse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhiliselt tekitabki segadust see, millisesse registrisse oma lemmik üles kirjutada ja mis vahe on kahel arvepidamisel.
Koerte registreerimine on kohustuslik ja vajalik
Eesti Vabariigis on lubatud pidada üksnes nõuetekohaselt registreeritud koeri. Lemmikloomi võib registreerida mitmetes eri registrites, see hõlbustab looma ja omaniku kokkuviimist.
Enamik Eesti omavalitsustest on vastu võtnud koertepidamise eeskirja, kus on sätestatud, et selle linna või valla territooriumil peetavad koerad tuleb mikrokiibiga märgistada ja kanda kohalike omavalitsuste lemmikloomaregistrisse.
Kui keegi teeb politseisse avalduse hulkuva või ründava koera kohta, pöördub politseiametnik esmalt kohaliku omavalitsuse lemmikloomaregistri poole. Registreerimata koerte omanikke võidakse karistada ka trahviga. Omavalitsused planeerivad näiteks koerte jalutusalasid selle järgi, kus elab rohkem koeri. Taudi puhkedes saab kasutada kohalike registrite andmeid tauditõrjet planeerides.
Kas kõik lemmikloomad tuleks kiipida?
Kiipida saab kõiki loomi, aga lähtuda tuleks siiski nõuetest ja vajadusest. Kiip paigaldatakse looma naha alla, seda tehakse loomakliinikus loomaomaniku kulul, samuti loomade varjupaigas. Omavalitsused peaksid loomapidajatele lemmikloomade kiipimist igati propageerima.
Kuigi kiipimise hind ei ole väga odav, on see märgistamisviisidest ajaliselt kestvaim ja kindlaim. Kiibi paigaldamine aga ei tähenda seda, et lemmikloom automaatselt registrisse kantakse – selleks peab loomaomanik ise soovi avaldama ja ka selle eest maksma. Loomi kiibivad arstid ka loomade varjupaigas.
Kiibitud loomade kohta eksisteerivad üleriigiline Eesti Lemmikloomaregister ning ülemaailmne koerteregister.
Teavita muutustest
Kui registrisse kantud loom sureb või viiakse elama mõnda teise omavalitsusse või välismaale, siis oleks vajalik sellest teavitada vastava omavalitsuse registripidajat. Vastasel juhul jääb lemmikloom registrisse, kuigi reaalselt enam omavalitsuse territooriumil ei ela ja registritesse kantud andmed ning nende põhjal tehtud statistika ei ole usaldusväärsed.