Kuidas turundada teatrit

Foto: Tairo Lutter / SL Õhtuleht

NO99 teatri müügijuht Ene Randvee räägib värskelt ilmunud kogumikus «Loomemajandus Eestis: jagatud kogemus 2», kuidas teater on pannud turundusnipid ja meedia enda heaks tööle. 

2005. aastal asutatud NO99 Teatri nimest pudeneb iga eten­dusega üks number. Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semperi tandemi juhitud teatris on praeguseks jõutud NO67ni, numeratsiooni vahele mahub ka komakohtadega tähistatud ühekordseid põnevaid aktsioone, mida on lahedam kaasa teha kui vaadata. Truppi kuulub kümme näitlejat.

Teater on osalenud arvukatel välisfestivalidel Austrias, Saksamaal, Venemaal, Leedus, Hollandis, Soomes, Ungaris, Prantsusmaal, Slovakkias, Šveitsis ja Poolas.

«Ideaalne on, kui turundus on osa lavastusest,» räägib teatri müügijuht Ene Randvee. Nagu sai seda teha Ühtse Eesti Suurkogu puhul, kus kasutusele võeti kogu turunduse ras­kerelvastus.

Ühtse Eesti Suurkogu oli NO99 poolt loodud fiktiivne polii­tiline liikumine, mida suur osa avalikkust käsitles reaalse poliitilise jõuna. Saladuseloor etenduse ümber pani tööle nii poliitikute, meedia kui ka laia avalikkuse fantaasia ja aru­telud lavastuse eel (ja ka järel) ei tahtnud vaibuda. Kaasa mängisid ka üleelusuuruses näitlejate näoplakatid, spet­siaalselt loodud logo ja tunnusmuusika. Meedia aktiiv­suski kasutati omamoodi ära – ajaleheväljalõigetega kaeti kogu teatri fuajee ja selle pinna lõppemisel isegi tualettide seinad. Uudishimu, et mis siis ikkagi toimumas on, küttis üles Vabaduse väljakul korraldatud flash-mob ehk Ühtse Eesti hümni kooriosa ühislaulmine koos Raadio 2ga. Poliitetenduse tutvustamiseks korraldati pressikonverents, aja­kirjanikele jagati spetsiaalselt selleks kujundatud kaustad ettevõtmist tutvustavate materjalidega, kausta vahelt võis leida ka CD ja märgi ning Ühtse Eesti logoga šokolaadi. Ettevõtmisi jagus ka suurkogu järel – Youtube’s ja ETVs ilmutati „Valimiskooli“. Ühtse Eesti Suurkogu DVDsid on müüdud üle 4000.

I

Iga lavastuse turundus tugineb lavastusele endale. Enne lavaletulekut toimub teatris nn visioonikoosolek, kus aru­tatakse läbi nii tulevase etenduse sihtrühm, erisus kui ka turundustegevused. Lavastuse «elu» käigus sihikuid täpsus­tatakse. «Eks me oleme sihtrühma määratledes mööda ka pannud. Endale tundub, et lavastus on suunatud 30stele, aga kõige paremini mõistavad seda 40+ inimesed,» räägib Randvee. Iga lavastuse tutvustamiseks valmistatakse kindlasti plakat, kava, reklaamitakse ajalehtedes ja teavitatakse sotsiaalmeedias. Teatril on oma sõprade list, kuhu kuulub üle 4000 fänni. Uusi etendusi püütakse tutvustada nii AK Kultuuriuudistes kui ka Terevisioonis ja Ringvaates.

Turundustegevused teatris on paindlikud. Mängukava koostatakse vaid kahe kuu peale ja jälgitakse hoolega saalis toimuvat. Kui ikka tundub, et saal hakkab hõredaks minema, siis on aeg lavastus kavast maha võtta või otsida uusi sihtrühmi. Nii näiteks lisati «Rise and Fall of Estonia» etendusele inglise- ja venekeelsed subtiitrid ning kutsuti huvilisi venekeelsest kogukonnast ja välisesindustest. Randvee sõnul toimis see hästi.

Etenduste tutvustamisele aitavad kaasa ka muud tege­vused nagu nt maja rent, konverentside korraldamine, avalik puhvet – kogu teatrimaja on kaetud etenduste infoga ja kes juba majja tuleb, see ka midagi teada saab. «Kindlasti ei tohi unustada suhtlemist huvilistega, näiteks pileti broneerinutega. On ju hea, kui keegi meelde tuletab, et broneeringu väljaostmise aeg on käes või et eten­dustes on muudatusi,» viitab müügijuht ühele edutegurile. «Inimestega on vaja suhelda. Tundub, et mõnikord nad eeldavad liiga palju, näiteks, et pileteid pole niikuinii saada. Ikka tasub uurida.»