Kerttu aiablogi: lillepeenra rajamine

Murumättad välja - kõigepealt ääred ja siis sisu. Foto: Kerttu

Enne peenra rajamist mõtlesin, et tahan seda maja ette, aga ei teadnud täpselt kuhu ning millise suuruse ja kujuga. Tahtsin sellist loomulikku ovaalset, kuhu saaks panna erineva kõrgusega lilli – taha või keskele suuremaid ja ettepoole järjest madalamaid.

Soovisin istutada nii püsikuid kui suvelilli ja ka selliseid, millest hiljem kasu oleks, nagu kummel või punane päevakübar.

Lilled, mis mul sinna panna oli: gladiool, punane päevakübar (kõrgus 100 sentimeetrit), must magun, kõrge pruudisõlg, ogane ämblik (90 sentimeetrit), lõvilõug (80 sentimeetrit), aedaster, daalia, lavendel, parkjuur, lilltubakas (60 sentimeetrit), öölevkoi (50 sentimeetrit), hiina nelk (30 sentimeetrit), vilt, raudürt, petuunia (25 sentimeetrit) ning madal peiulill (20 sentimeetrit).

Vaevasin enda pead mitu nädalat, et kuhu ja millist teha. Natuke oli kahju ka murust ja sellest, et seda ilusat aega on nii vähe. Ja kui ma pean vaatama üheksa kuud maja ees mingit mullaauku, siis see mulle ka väga ei meeldi.

Kartsin ka seda, et ei oska valida õigeid lilli, sest ei tea ju nende õitsemisaegu. Olgu, pakkide peal on küll midagi kirjas, aga seda, kuidas nad reaalselt õitsevad, ju ei tea. Sellise peenra kombineerimine, mis kogu aeg õitseks, tundub ka keeruline. Muidugi võib lillepoodidest pidevalt õitsvaid taimi juurde osta, aga see pole ka see. Esimesel aastal on see muidugi paratamatu.

Teostus

Eile läksin välja ja mõtlesin, et kaua ma mõtlen, hakkan tegutsema – tuleb mis tuleb. Kõigepealt panin voolikuga piirjooned paika. Siis murumättad välja, kõigepealt ääred ja siis sisu. Seejärel panin paika peenrapiirde, mille ostsin Elva kodupoest. Esimese rulli ostsin täishinnaga 7,9 eurot, aga hiljem tuli soodushind – 4,79 eurot.

Taimede isutamisega ei läinud päri nii nagu ma alguses mõtlesin, et ainult lilled, ees madalamad, taga ja keskel kõrgemad. Panin taimed siiski suhteliselt suvaliselt. Lisaks istutasin ma peenra keskele kadaka ning panin ka ronimispuki, mida mööda on hea ronida lillhernel ja dekoratiivkõrvitsatel.

Maha panin daaliad, gladioolid, kummeli, kõrge pruudisõle, musta maguni, aedastri ja kaks kollast roosi. Natuke panin ühte äärde ka iiriseid ja nartsisse. Ühte serva istutasin ka mõned võõrasemad. Vist sai ikka suur peenar, sest ei olnudki sinna väga midagi panna.

Kerttu aiablogi saad vaadata ka siit – blogi.ee/kerttuaed.