/nginx/o/2012/05/07/1090122t1h6ebf.jpg)
Maanteeametis toimuv on taas pööranud meie pilgud eetikale ja juhtidele rollile organisatsioonides ning ühiskonnas tervikuna. Jällegi on leidnud kinnitust tõdemus, et eetikale hakatakse pahatihti mõtlema alles siis, kui midagi on juhtunud ja kui inimesed tunnetavad, et see ei ole kooskõlas nende arusaamaga õigest ning heast käitumisest või tegevusest.
Igasugune eetiliselt küsitav käitumine mõjutab aga oluliselt mainet, kujundades meie arvamust ning suhtumist kas ühte konkreetsesse inimesse, organisatsiooni, antud tegevusvaldkonda või isegi tervesse riiki, kirjutab EBSi eetikakeskuse juhataja dr Mari Kooskora.
Kuigi võime öelda, et organisatsioonile ja eelkõige selle mainele avaldab mõju iga üksiku liikme käitumine ning tegevus, saab siiski väita, et tihti on organisatsioonid just oma juhtide nägu. Juhiks saadakse küll erinevaid teid pidi ja juhid käituvad erinevalt, kuid ükskõik, kuidas inimene on juhiks saanud, peab ta arvestama, et tema tegevus ei mõjuta ainult teda ennast, vaid sellel on tunduvalt laiem tähendus ning mõju. Juhid on need, kes oma tegevusega annavad eeskuju, keda jälgitakse ja kelle järgi käitutakse ning tihti on nende eetilised ebaõnnestumised ja ka edu võimendatud. Piltlikult tähendab see, et juhid elaksid justkui kaubamaja vaateaknal või klaasmajakeses kalju tipul, kus teistel on alati võimalus neid tähelepanelikult jälgida ning arvustada nende tegevust. Seega peaksid juhid rohkem teadvustama oma avalikku rolli ja sellest tulenevat nende tegevusele koonduvat tähelepanu.
Juhtimist võib vaadata kui suurt väljakutset ja vastutust, kus on paika pandud teatud kindlad mängureeglid ja normid, kuidas tegutseda ning mil viisil käituda. Seda ootavad neilt nii erinevad huvigrupid, olemasolevad kui tulevased koostööpartnerid kui ka ühiskond tervikuna. Juhtidele on kätte antud teatud võim ning nendelt oodatakse selle õiglast kasutamist. Kui võimu kuritarvitatakse, siis kaob usaldus ning suhtumine juhtidesse ja nende tegevusse muutub skeptiliseks ja negatiivseks ning samas, kui juba juhid võivad niimoodi käituda, ilma, et midagi hullu juhtuks, annab see selge signaali ka teistele. Juhtide vaated ja hoiakud võetakse tihti üle ühiskonna / organisatsiooni liikmete poolt.
Pole harvad juhud, kus juhid satuvad olukordadesse, kus on raske vastu panna kiusatusele toimida ebaeetiliselt. Eetilise juhtimise olemus peitub aga oskuses sellistes olukordades võtta vastu selliseid otsuseid, mis on õiged ning arvestavad nende tagajärgede ja mõjudega pikemas perspektiivis. Kahjuks aga ei ole kõik juhid selleks võimelised ja tihti kaaluvad koheselt saadavad tulud või hüved üles nii õiged otsused kui ka tagajärjed pikemas perspektiivis.
Efektiivset, tulemuslikku juhtimist ei saa olla ilma eetikata ja teiste oluliste eetiliste väärtuste kõrval saab välja tuua julguse. Seda eelkõige kui julguse vastutada oma tegevuse ning käitumise eest ja vigu tehes neid ka ausalt tunnistada. Eksimine on inimlik, vigu teeme me kõik, kuid tõeliselt väärikat inimest ja ka juhti eristab teistest oma vigade tunnistamine ning teo tagajärgede eest vastutamine. Suure tõenäosusega antakse need vead siis ka andeks ja tark inimene suhtub vigadesse kui võimalusse õppida ning püüab neid tulevikus vältida.
Seetõttu tulebki ka käesoleval juhul juhtide käitumist hinnates vaadata eelkõige nende tegusid ja suhtumist, head juhti saame ära tunda tema aususe ja usaldusväärsuse järgi, teda võib seada heaks eeskujuks teistele, tema sõnad ja teod käivad koos ning ta võtab vastutuse oma tegude ja otsuste eest.