Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Hans H. Luik takistab Rein Kilgi varade müüki

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rein Kilk ja Hans H. Luik veel sõpradena 2007. aastal.
Rein Kilk ja Hans H. Luik veel sõpradena 2007. aastal. Foto: Peeter Langovits

Ärimees Rein Kilk ei ole võlgu ainult riigile, vaid ka Ekspress Grupi omanikule Hans H. Luigele, kelle firma HHL Rühm kasuks on seatud keelumärked mitmele Kilgile kuuluvale kinnistule.


Võttes lahti avaliku kinnistusraamatu ja sisestades sinna Rein Kilgi nime, selgub, et kinnistuid, millele keelumärget seatud pole, on tunduvalt vähem kui neid, mille kasutamine on Kilgil kohtutäituri käsuga keelatud.

Rida keelumärkeid

Kilgile kui eraisikule kuulub kinnistusraamatu järgi täielikult 13 kinnistut, neist 12-le on seatud keelumärge. Ühele kinnistule, mis kuulub kahasse Tähti-Merike Kilgiga, pole kohtutäituri käsi kallale läinud.

Rein Kilgi firmale Elikante kuulub kinnistusregistri andmetel osalus 11 kinnistus, neist viiele on seatud keelumärge. Kahele – 1894 ruutmeetri suurusele elamu- ja ärimaale ja 1060-ruutmeetrilisele jaamahoonele Tartu linnas – oli samuti seatud keelumärge, kuid need on nüüdseks tühistatud.

Keelumärked annavad Luigele kindluse, et juhul kui Kilk ei maksa võlga vabatahtlikult, on võimalik tema vara kohtutäituri kaudu enampakkumisel müüa ning oma raha kätte saada. Ühtlasi ei saa Kilk vara kellegi kolmanda isiku nimele kirjutada.

Luik ega Kilk pole oma ärivaidlusest avalikkuse ees suurt kära teinud. Kilk ei kipu arusaadavatel põhjustel rahaprobleemidest rääkima, kommentaare ei soovinud ta anda ka nüüd.

«Pange see lugu ise kokku,» sõnas Kilk, lisades, et tegeleb praegu muude asjadega ega soovi selgitusi jagada.

Ka Luik ei tahtnud vaidlusest pikemalt rääkida, viidates Tartu Postimehele aprillis öeldud lausele, et tegemist on Kilgi «väikese finantskohustusega».

«Rein andis mulle oma sõna juba mõni aasta tagasi, aga kahjuks oli asi venima jäänud,» sõnas ta toona. Kui Postimees eile Luigelt kommentaari palus, täpsustas ta, et «väikese» asemel võiks öelda ka «keskmine finantskohustus».

Vaadates teisi avalikke registreid, tundub OÜ Elikante olevat võlavaba, erinevalt pankrotiohus Pere ASist ning juba maksejõuetuks tunnistatud Werol Tehastest.

Mõis viha ei pea

Ühtekokku võlgnevad firmad riigile umbes 700 000 eurot. Üks Werol Tehaste võlausaldajatest on ka Jüri Mõis, kelle kontrollitavale OÜ-le Lenofit Trade võlgneb Werol tema sõnul sadu tuhandeid eurosid.

Küsimusele, kas Mõis, kes tunneb Kilki isiklikult, sõbra peale viha ei kanna, vastas ärimees, et äri on äri ja emotsioonidele ei tohiks seal ruumi olla.

Lisaks pankrotistunud äridele on aga Kilgil ka veel töötavaid ettevõtmisi. Näiteks Transcom, mis haldab Tartu ja Pärnu sadamat, kinnisvarafirmat ning puitakende tootmisega tegelevat Green Window’d. Neist viimane on siiski endiselt maksuvõlglane.

Tagasi üles