Saxo Banki strateeg: Eesti peaks olema Euroopa tulevikumudeliks

Eesti lipp Pika Hermanni tornis. Foto: Liis Treimann

Olukord Euroopas on vähkkasvaja, mis on tekkinud sobimatutest tööjõuseadustest ning hoolimatust kulutamiskultuurist. Eesti on sellest kasvajast hoidunud ning meie majandusmudelit võiks kaaluda Euroopa tulevikumudelina, ütleb Taani investeerimispanga Saxo Bank aktsiastrateeg Peter Garny.

Võlakriisist põhjustatud pohmell saab olema tugev enamikus võlakoormusega riikides, peamiselt aga perifeeriariikides ning prantsuskeelsetes riikides (Prantsusmaa ja Belgia), kirjutab Garny investeerimisportaalis TradingFloor.com.

Eesti on eurotsooni musterlaps, millel ei pole sisuliselt märkimisväärset valitsuse võlga. Eesti on ka ainus eurotsooni riik, kellel oli 2011. aastal eelarveülejääk.

«Kas on juhuslik, et Eestil on läinud nii hästi» küsib Garny ja vastab ise, et ei. Eesti praegune olukord on valitsuse range eelarvepoliitika tulemus aastast 1995. Valitsuse võlg pole sel ajal olnud mitte kunagi olnud suurem kui 10 protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Isegi suure kriisi ajal oli eelarve defitsiidis ainult kahel aastal.

Tugeva majanduse kaks tugisammast on tasakaalus eelarve ja valitsuse madal võlakoormus. Eestil on lisaks 21-protsendiline proportsionaalne tulumaks, mida on alandatud alates 2004. aastast.

Muidugi pole Eestis kõik ideaalne, kirjutab Garny. OECD töötajate kaitse indeks, mis mõõdab tööjõu palkamise ja valdamise paindlikkust, on kõrgevõitu. See tähendab, et olemasolevad töötajad on kaitstud tööturu paindlikkuse arvelt. Indeks on küll parem kui Itaalial, Saksamaal, Norral ja Hispaanial aga mitte piisavalt hea. Selle tulemusena on tööpuudus langenud oma tipust 2010. aasta alguses vaid 11,7 protsendini.

Strateeg toob eeskujuks Eesti kiiret taastumist kaosest, mis tekkis pärast Nõukogude Liidu lagunemist.

«Pole mingit õigustust sellele, et Euroopa ei saaks ennast keset kriisiaega reformida,» kinnitas Garny.