Tarbijaveeb minuraha.ee soovitas endale esitada järgmised küsimused:
• Mida täpselt sa soovid kindlustada? Hea kindlustuslepinguga on kindlustatud just see vara, mis võib saada kahjustatud või hävida. Kindlustatud ei ole asju, mille kahjustumise, hävimise või vargusega seotud riskid suudad enda kanda jätta.
• Mille vastu sa soovid kindlustada? Heas kindlustuslepingus on kindlustuskaitsel õige ulatus ehk riskid, mille vastu kindlustatakse, on valitud vastavalt tegelikele vajadustele. Läbi on mõeldud kindlustusobjekti reaalselt ohustavate sündmuste valik: näiteks tuli, veekahju, torm, vandalism, vargus jne.
• Millise summa ulatuses soovid kindlustada? Ega tegemist ei ole alakindlustuse ega olulise ülekindlustusega? Kui kahju võib olla suurem kui lepingus kokku lepitud maksimaalne kindlustussumma, on tegu alakindlustusega. Kui kindlustussumma ületab oluliselt kindlustusväärtust, on tegemist ülekindlustusega.
• Kas lepingutingimused ja hüvitamispiirangud vastavad sinu ootustele?
• Kindlustusseltsid rakendavad standardseid kindlustuslepingu tüüp(üld-)tingimusi, kuid pooltel on ka võimalik kokku leppida eritingimustes. Kindlustustingimused on teataval määral läbiräägitavad. Tarbijad ei peaks eeldama, et kindlustustingimused on alati ja igal juhul paindumatud. Kindlustusandjal on alternatiivsed lahendusvariandid olemas paljude erisoovide tarvis.
• Kindlustusselts oskab klienti pädevalt nõustada. Samas ei tasu eeldada, et kindlustusselts soovitab kliendile oma konkurenti kui parema teenuse pakkujat. Erapooletut nõustamist tasub küsida kindlustusmaaklerilt. Kindlustusmaakleri pakkumine sisaldab erinevate kindlustusseltside lepingutingimuste analüüsi ja kliendi kindlustushuvist lähtuvat parimat pakkumust.
• Klient peab lepingu sõlmimisel teatama kindlustusseltsile kõigist talle teadaolevatest olulistest asjaoludest, mis võivad mõjutada kindlustusandja otsust lepingut sõlmida. Oluline on asjaolu, mille kohta kindlustusselts on kirjalikult (ka e-kirjaga) teavet nõudnud. Kindlustusvõtja ei pea kindlustusandjale teatama asjaolust, mis on kindlustusandjale juba teada või mille suhtes kindlustusvõtja võib mõistlikult eeldada, et see on teada.