/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2025/06/22/16945299t1hdc1f.jpg)
Kui mujal läänemaailmas pani tulumaksu tõstmine inimesi vähenenud netopalgaga töötamise asemel rohkem puhkama, siis Eestis nn maksuküüru kehtestamisel inimeste töötatud tunnid hoopis kasvasid, et sissetulekut säilitada, selgub Sisekaitseakadeemia värske lõputööna valminud uuringust.
Äsja valminud uurimuse autori Egert Tsõmbalovi sõnul on nüüd, kui Eesti on liikumas tagasi ühtse maksuvaba tulu juurde, oluline mõõta, kuidas on vahepealne sisuliselt progresseeruv maksustamine inimeste käitumist mõjutanud.
«Teadusasutuste roll on maksuotsuste tagajärgi analüüsida, et oleks võimalik teha objektiivseid järeldusi, mis, miks ja kuidas mõjus,» ütles Sisekaitseakadeemia lõputöö autor.
Eestlane töötab rohkem – aga rahast ei loobu
Uuringuga tuvastati, et piirmaksumäär ja töötatud tunnid olid positiivses seoses – kui kasvas maksumäär, kasvas ka töötatud tundide hulk. Piirmaksumäära 1-protsendilise tõusuga kaasnes töötundide 0,8-protsendiline tõus.
«Veidi lihtsustatult öeldes ei ole see seos ülitugev, vaid pigem keskmiselt tugev, uuringu terminoloogia järgi mitte 5%, vaid 10% olulisuse nivool. Seega on selge, et muutunud piirmaksumäär on mõjutanud tööturul osalemist, kuid detailsete järelduste tegemisel tuleb hoolikalt arvestada võimalikult paljude mõjutavate asjaoludega,» rääkis Tsõmbalov.
Tema sõnul on kõige märkimisväärsem see, et Eesti tulemus on sisuliselt vastupidine näiteks Rootsis, aga ka USAs läbiviidud sarnaste uuringute tulemustele.
«Üldistatult öeldes tundub, et kui tulumaks tõusis ja seega kättesaadav netopalk vähenes, siis mujal vähenes inimeste motivatsioon töötada ja pigem jäeti endale rohkem vaba aega. Eestis aga tehti rohkem tööd, et sissetulekut säilitada, sest reaalpalgad maksumäära muutusest ei vähenenud,» selgitas Tsõmbalov.
Uuringu autori sõnul saab tulemustel olla kaks võimalikku seletust, mis võivad kehtida ka korraga: keskmise või kõrgema palgaga inimeste poolt rohkemate tundide töötamine ja seoses tulumaksuvaba miinimumi tõusuga madalapalgaliste suurem tööturule tulek.
Mida toob maksuküüru kaotamine?
Tsõmbalovi sõnul lubab selles uuringus kasutatud teoreetiline raamistik ja tuvastatud Eesti maksumaksjate käitumismustrid teha mõningaid oletusi ka selle kohta, mida toob kaasa nn maksuküüru jälle kaotamine.
«See võib vähendada ettevõtjate vajadust optimeerida oma tulusid ja töötajate motivatsiooni võtta vastu ümbrikupalka. Töötunnid võivad väheneda, sest netopalk tõuseb. Seetõttu võib ka rohkem inimesi tööturule tulla. Igal juhul on oluline ka seda eesootavat muutust mõne aasta pärast korralikult uurida, et Eesti maksupoliitika ja -debatt saaks olla võimalikult teaduspõhine,» rõhutas Sisekaitseakadeemia värske uurimuse autor.
Uurimuses «Piirmaksumäära mõju maksumaksjate käitumisele: Eesti tulumaksu juhtum» analüüsiti nn maksuküüru mõju kvantitatiivsel uurimismeetodil, tuginedes aastate 2009–2022 ehk kokku 56 kvartali Statistikaameti andmetele. Kasutati eesmärgistatud valimit ning andmeid analüüsiti regressioonanalüüsiga, tuvastamaks funktsionaalseid seoseid.
Maksupoliitika mõju ja maksumaksjate käitumise analüüs on üks Sisekaitseakadeemia teadus- ja arendustöö suundasid. Sisekaitseakadeemia finantskolledž koolitab finants-, maksu- ja tolliametnikke kõrghariduse tasemel ning toetab Eesti maksunduse ja tolli valdkonna innovatsiooni teadusuuringutega.