Vene majandushiilgust näitama pidanud konverentsil tõi minister sünge sõnumi

Venemaa majandusarenguminister Maksim Rešetnikov tunnistas kunagi prestiižsel Peterburi majandusfoorumil, et majandus on täbaras seisus. Foto: AP

Kunagi Venemaa majandusvõimu tähistanud majanduskonverentsi meeleolu oli tänavu sünge. Majandus on surutise äärel, tunnistas majandusminister. Samal ajal kuivavad kokku investeeringud.

«Näeme [majanduskasvu], aga kõik arvud tulevad põhimõtteliselt tahavaatepeeglist,» ütles Venemaa majandusarenguminister Maksim Rešetnikov. «Kui arvesse võtta ettevõtete kindlustunnet ning näitajaid, siis arvan, et oleme juba surutisse langemise äärel.»

Tavaliselt räägivad majanduse täbarast seisust nii otsekoheselt eeskätt Lääne analüütikud. Veelgi märgilisem on, et kibedat seisu tunnistas minister Peterburi rahvusvahelisel majanduskonverentsil, mis toimub 18.–21. juunini.

See on üritus, mida tihti nimetatakse Vene Davosiks. Kunagi oli see Venemaa viis esitleda riiki investoritele, meelitada maailma juhte ja ärieliiti ning demonstreerida, et nad on majanduslik suurjõud. Traditsiooniliselt peab suure kõne režiimi juht Vladimir Putin.

Nüüdseks isoleeritud Venemaal on ürituse kunagine prestiiž suuresti kadunud. Riikliku delegatsiooni saadavad näiteks Iraak, Kesk-Aafrika Vabariik ja Burkina Faso. Kohale saabusid ka Talibani esindajad Afganistanist. Ühe diplomaatilise suurvõidu Putin siiski sai: Indoneesia president Prabowo Subianto loobus G7 kohtumisel osalemisest, et reisida Peterburi.

Kui Rešetnikovilt küsiti, kas Venemaa suudaks majanduslanguse ära hoida, vastas ta: «See sõltub täielikult otsustest, mida teeme,» vahendasid Meduza ja RBC.

Teised kõrged riigitegelased üritasid sõnumit siluda. Rahandusminister Anton Siluanov ütles, et Venemaa majandus on lihtsalt jahtumas. «Pakase järel tuleb alati suvi,» lisas ta.

Ka keskpanga juht Elvira Nabiullina jäi optimistlikuks. «Nõudlus kasvas, aga pakkumine sörkis järel. Sealt ülekuumenemine ja inflatsioon tulidki. Üsna sirgjooneline,» rääkis Nabiullina.

Samas nentis ka keskpanga juht, et suur osa ressurssidest, mis viimase kahe aasta jooksul kiiret majanduskasvu tagant tõukasid, on nüüd otsakorral. Muuhulgas seisavad ettevõtjad silmitsi üha kasvava tööjõupuudusega.

Venemaa suur probleem on inflatsioon, mis maikuus ulatus 10 protsendini. Hindu kütavad üles sõjakulud Ukrainas ning ka tööjõupuudus. Inflatsiooniga võitlemiseks tõstis keskpank juba oktoobris intressimäärad ülikõrge 21 protsendini.

Eelmise aasta viimases kvartalis teatas Vene statistikaamet Rosstat aga, et majanduskasv on 4,5 protsenti. Ökonomistid hoiatasid, et majandus on üle kuumenemas. Kasv oli väga kiire, muu hulgas seetõttu, et vallutussõjaga seotud kulud mõjusid majandusele dopinguna.

Viimastel kuudel on ökonomistid aga hoiatanud, et kõrge baasintress ja tööstustoodangu langus räsivad majandust. Samuti ka Vene nafta madal hind.

Rešetnikovi sõnu kinnitab ka statistika. Esimeses kvartalis kasvas majandus 1,4 protsenti, mis jäi alla kõigile riiklikele prognoosidele.

Alates eelmisest nädalast, kui Iisrael Iraani ründas, on naftahinnad järsult tõusnud. See on Venemaale väga soodne, sest riik sõltub otseselt toormehindadest. Majanduse püsti aitamiseks sellest aga piisata ei pruugi.

Nädala eest võttis riigiduuma vastu tänavuse riigieelarve muudatused. Tulud vähenevad, defitsiit süveneb. Languse taga on pikaajaline nafta- ja gaasitulude kukkumine ning sõjakulutuste jätkuv kasv.

Rahandusminister Siluanov rääkis ka Peterburis, et valitsus kaalub muu hulgas maksuleevenduste tagasi keeramist. Näiteks kuu aega tagasi vähendati hotellide ja restoranide makse. Ökonomistid on siiski kurtnud, et sektoritele mõeldud soodustused ei too majanduskasvu.

Peterburi majandusfoorumiga samal ajal avaldatud ÜRO kaubandus- ja arengukonverentsi andmed näitavad ka, et Venemaale ei voola enam raha sisse. Eelmisel aastal kukkusid otseinvesteeringud Venemaale 2,9 miljardile eurole. Nii vähe oli neid viimati 2001. aastal, vahendas Moscow Times. Võrreldes sõjaeelse ajaga on investeeringud vähenenud poole võrra.

Isegi kui sõda peaks homme lõppema, kaaluksid vaid vähesed suurettevõtted Venemaale investeerimist, kuna seal on püsivad poliitilised riskid, ütles Reutersile Venemaa keskpanga endine asepresident Sergei Aleksašenko, kes elab nüüd välismaal.

Analüütikud märgivad, et Venemaal on sagenenud eraomandi arestimised riigi poolt. Arestitud on mitme välisfirma varad, näiteks Carslbergi tehas ja Domodedovo lennujaam. See peletab investoreid eemale.

Kokku on sõja algusest sundvõõrandatud kümneid välisomandis olevaid ettevõtteid. Putin ütles eelmisel kuul, et need Venemaal endiselt tegutsevad, kuid riigi huvide vastaselt tegutsevad lääne tehnoloogiaettevõtted tuleks «kägistada».

«Kõik näevad selgelt, et omandiõiguste olukord halveneb iga päevaga,» ütles Aleksašenko Reutersile.