/nginx/o/2013/07/05/1875340t1hd066.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2025/06/19/16936077t1hf15f.jpg)
Kui eelmise sajandi üheksakümnendate aastate teisel poolel müüsid keskpangad aktiivselt oma kullavarusid, mis langetas väärismetalli hinna 250 dollarini unts, siis nüüd on toimunud 180-kraadine pööre ning rahapoliitika kujundajad on aktiivselt kollast väärismetalli ostnud.
Maailma kullanõukogu (World Gold Council) selle nädala alguses ilmunud raportis märgitakse, et keskpangad on viimasel kolmel aastal ostnud kulda üle 1000 tonni aastas, võrrelduna keskmise 400 kuni 500 tonniga varasemal kümnel aastal.
Värsked andmed näitavad, et maailma keskpankade reservides möödus kuld eelmisel aastal eurost ning tõusis reservvaruna dollari järel teisele kohale.
Ebakindlus tõstab nõudlust
Globaalse geopoliitilise ebakindluse tõttu on nõudlus kulla järele märgatavalt kasvanud, kergitades väärismetalli hinna 7. mail rekordilise 3932 dollarini unts, mis tähendab aastatagusega võrreldes 83-protsendilist tõusu.
«Kulla hinnad hakkasid kerkima eelmisel aastal, sest nii keskpangad kui ka investorid otsisid geopoliitiliste pingete kasvu ja majandusliku ebakindluse tõttu turvalisemaid varasid,» kirjutas konsultatsioonifirma BestBrokers klientidele.
Maailma kullanõukogu turgude peastrateegi John Reade’i sõnul on kullaralli peamiseks põhjuseks Donald Trump. «See on USA uue administratsiooni põhjustatud risk ja ebakindlus,» selgitas Reade.
Alates jaanuarist, mil Donald Trump asus USA presidendi ametisse, lubades Ameerika jaoks kuldset ajastut, saabus kuldne ajastu hoopis kulla jaoks. Financial Times kirjutab, et alates sellest ajast on kuld parima tootlusega varaklass: parem aktsiatest, parem energiakandjatest ja parem suurematest valuutadest.
Osa investorite jaoks pole kuld mitte kunagi globaalse turvavarana oma sära kaotanud. Tehnoloogiline innovatsioon on toonud meile uue varaklassina krüptovaluutad ja -varad, mida osa entusiaste on hakanud nimetama digitaalseks kullaks. «Inimesed räägivad tihti, et bitcoin on uus kuld. Mina ütlen: «Ei, kuld on uus kuld,»» sõnas Harvardi ülikooli professor ja Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) endine peaökonomist Kenneth Rogoff Financial Timesile.
Financial Times kirjutab, et alates Donald Trumpi ametisse astumisest on kuld parima tootlusega varaklass: parem aktsiatest, parem energiakandjatest ja parem suurematest valuutadest.
Kuid lisaks on veel teinegi tegur. Kui seni on investorite vara ebakindlatel aegadel liikunud USA riigivõlakirjadesse ja dollarisse, siis nüüd on nende varade turvalisus proovile pandud.
«Kulla kasvav prominentsus keskpankade reservis ja monetaarsüsteemis peegeldab arenevate turgude tõusu,» selgitas California Berkeley ülikooli majandusajaloolane Barry Eichengreen. Tema sõnul on keskpankade perspektiivis kulla populaarsuse kasv põhjustatud puuduvatest alternatiividest dollarile. Võimalik valik on küll euro, aga USA riigivõlakirjadega võrreldavad investeerimisvõimalused eurovaradesse on piiratud, mistõttu keskpangad pöörduvadki kulla poole. «Põhjus pole niivõrd kulla väärtuses reservvarana, vaid piiratud alternatiivides,» lisas ta.
Väiksemad soetavad agaralt
Eriti aktiivsed kulla soetajad on väiksemate riikide keskpangad. Suurtel riikidel on suured varud jäänud varasematest aegadest.
Suurimad kullareservid (8133,5 tonni) on endiselt USA Föderaalreservil, millele järgnevad Saksamaa (3351,3 tonni) ja Itaalia (2451,8 tonni).
Keskpankadest suurimaks kulla soetajaks oli eelmisel aastal Poola, kelle väärismetallivarud kasvasid 90 tonni ehk veerandi võrra. Teisel kohal oli Türgi keskpank (74,8 tonni, kasv 13,8 protsenti) ja kolmandal India (72,6 tonni, kasv 9 protsenti).
Reservides suurima kulla osakaaluga riik on Boliivia, mille 22,5 tonni moodustab 96,5 protsenti keskpanga kogureservidest. Siiski pole Boliivia alates 2002. aastast seda väärismetalli ei ostnud ega müünud.
Euroopa keskpankadest on suurima kulla osakaaluga Portugal, kelle bilansis oli aprilli seisuga 382,7 tonni kulda, mis moodustab 84,7 protsenti reservidest. Euroala tervikuna (kaasa arvatud Euroopa Keskpank) kullavarud ulatuvad 10 765,5 tonnini, mis moodustab 67,1 protsenti reservidest.