/nginx/o/2013/07/05/1875340t1hd066.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2025/06/19/16936071t1h040a.jpg)
Viimasel ajal ei möödu vaata et päevagi, kui Soome lennukompanii Finnair ei teataks, et streigi tõttu jääb ära sadu lende. Jaaninädalal (soomlased peavad jaanipäeva laupäeval) ei takistanud kahel päeval streikimist ka ametiühingutega palgatingimustes kokkuleppele jõudmine.
Analüütikute sõnul põhjustavad pidevad streigid ja neist tingitud lendude ärajäämised vähemalt lühiajalist mainekahju. «Lühiajaliselt on mainekahju selles olukorras üsna vältimatu,» ütles põhjanaabrite analüüsifirma Inderesin peaanalüütik Antti Viljakainen mõned nädalad tagasi Helsingin Sanomatele. Tema sõnul õõnestavad pidevad pealkirjad lendude tühistamisest tarbijate usaldust ja panevad tõenäoliselt mõnesid neist kaaluma ka teisi võimalusi.
Samas on Finnairi turupositsioon Soomes nii hea, et tarbijatel võib olla keeruline leida ettevõttele elujõulist alternatiivi.
Töövaidlused on juba Finnairile rahalist kahju tekitanud. Ettevõtte esimese kvartali tulemused olid oodatust nõrgemad. Tulud küll kasvasid marginaalselt, kuid kahjum kasvas enam kui kahe kolmandiku võrra, 51 miljoni euroni.
Samas ei usu Viljakainen, et streigid Finnairi mainet või äritegevust pikemas plaanis kahjustavad. «Tundub, et avalikus arutelus unustatakse teinekord perspektiiv,» väidab analüütik. Varasematel aegadel on toimunud palju streike, aga numbrite põhjal on näha, et püsivat mainekahju pole need mitte kunagi tekitanud. «Need streigid unustatakse üsna kiiresti ja nad lähevad ajalukku,» lisas ta.
Rahvuslik uhkuse ja viha objekt
Helsingin Sanomate majandustoimetaja Juha-Pekka Raeste kirjutas mõned nädalad tagasi, et Finnairist on saanud Soome jaoks suur probleem ja tuleks tõsiselt kaaluda riigile kuuluva lennufirma müüki.
«Kui ettevõttel läheb hästi, ei taha mitte keegi riigiomandist loobuda, sest Finnair on armastatud, rahvuslik uhkus, mis meid õhtuks sinivalgetel tiibadel koju toob – ja ka hea vihaobjekt, mille peale saab hilinemise pärast oma tundeid välja valada,» sõnas majandusajakirjanik, kes on kirjutanud põhjanaabrite lennufirmast juba 2001. aastast alates. «Ja kui lennufirmal halvasti läheb, peab riik alati Finnairi päästma, sest «Soome on saar» ja «küllap ei tuleks muidu mitte keegi siia Põhjamaa äärealadele, vaid pöörduks lihtsalt tagasi»».
Finnair oli esimene lääne lennufirma, mis lendas Euroopast otse Jaapanisse ja Hiinasse.
Raeste sõnul on just heade ja halbade aegade vastuolu takistanud arutelu Finnairi omamise mõttekuse üle.
Finnair oli esimene lääne lennufirma, mis lendas 1983. aastal Euroopast otse Jaapanisse ja ning viis aastat hiljem esimene lääne firma, mis lendas Euroopast otse Hiinasse. Aastatel 1999–2005 ettevõtet juhtinud Keijo Suila ajal said Kagu-Aasia lennud Finnairi strateegia aluseks, ning Aasiast saabunud lendudega saadi täis ka edasilennud Euroopasse. Konkurentsieelis on paljutõotav ning nii tellis Finnair 2005. aastal suure Airbus A350 lennukipargi, saades 2015. aastal esimeseks Euroopa lennufirmaks, kes seda lennukitüüpi kasutama hakkas.
Aastatel 2015–2019 kasvas Finnairi käive keskmiselt kaheksa protsenti aastas, 3,1 miljardi euroni.
Kuid siis tuli koroonapandeemia, mis jättis lennukid maa peale ja kahel järjestikusel aastal saadi üle poole miljardi euro maksueelset kahjumit, ning kohe pärast seda puhkes täiemahuline sõda Ukrainas.
Sõja tõttu lendas Finnairi seni tugevana tundunud strateegia – lennud üle Venemaa ehk lühimad lennuliinid Euroopa ja Kagu-Aasia vahel – vastu taevast. Oli ju ka Peter Vesterbacka Helsingi-Tallinna tunneliplaani üheks alustalaks hakata Kagu-Aasiast lennukiga Helsingisse saabunud turiste tunneli kaudu edasi Euroopasse viima.
Suila sõnul tuli mõlemal korral Finnairile appi riigi rahakott. Riigile kuulub 55,69 protsenti lennukompanii aktsiatest.
Töövaidluste ränk mõju
Soome valitsuse juures oleva omanduspoliitika juht Maija Strandberg möönis, et pärast 2023. aasta aktsiaõiguste emissiooni pole aktsia hind oodatud paranemist näidanud. 2023. aasta novembris emiteeris Finnair 570 miljoni euro väärtuses aktsiaõigusi. Koroonapandeemia ajal 2020. aastal emiteeris ettevõte samuti uusi aktsiad enam kui 500 miljoni euro väärtuses.
«Kollektiivläbirääkimiste vaidlused on kahetsusväärsed nii klientidele kui ka kõikidele teistele. Just siis, kui ettevõte on kuivale jäänud. Aga Finnair tegutseb nüüd täielikult oma vahendite arvelt,» selgitas Strandberg. Tema sõnul oleks Finnair ilma töövaidluste mõjuta praegu kasumlik ettevõte, kui vaadata ettevõtte prognoosi ja viimaste kvartalite tulemusi. Käive on taastunud tipptasemele ning selle aasta tegevuskasumiks prognoosib Finnair 100–200 miljonit eurot.
Samal ajal kahjustavad tulemusi lisaks kulude kasvule ja geopoliitilisele ebakindlusele ka töövaidlused. Märtsis hindas ettevõte, et vaidlused söövad ettevõtte kasumist enam kui 40 miljonit eurot.
Analüütikud on Finnairi aktsia suhtes skeptiliselt meelestatud. Üldiselt soovitatakse väärtpaberit müüa ja keskmiseks hinnasihiks on 2,40 eurot. Investeerimisportaali Investing.com andmetel soovitavad kaks analüütikut Finnairi aktsiat hoida, kaks aga müüa.