TOP 10 ⟩ Balti börsi kõige kuumema tootlusega aktsiad

Eleving Group kliendibaasis on rohkem kui 1,3 miljonit klienti üle maailma, väljastatud laenude kogumaht ületab 1,8 miljardit eurot. Foto: Eleving Group

Balti börsi analüüsimisele keskendunud Enlight Research reastas siinsed selle aasta kõige kõrgema oodatud dividenditootlusega börsiettevõtted.

Juhtkoha võttis tabelis sisse Eleving Group, mis on Balti börsil noteeritud ligi aasta, mis tähendab, et investorid on nüüdseks näinud kahe kvartali tulemusi ja 2024. aasta aruannet. Aktsia praegune hind 1,68 eurot on 1 protsent madalam kui 1,70 euro suurune IPO hind. Korrigeerituna 2024. aasta kasumist makstud dividendidega 0,13 eurot aktsia kohta, on IPO investorite tootlus positiivne 6 protsenti. Seda võib võrrelda Balti võrdlusindeksi 14 protsendilise tootlusega alates Eleving Groupi IPO-st 16. oktoobril 2024. Viivitust indeksiga võrreldes on raske seletada, kuna IPO ajal antud lubadused on täidetud.

Näiteks 2024. aasta teatatud laenuportfelli kasv 16 protsenti ületas keskpunkti suunatud vahemikku 5–20 protsenti. Lisaks täitus ka analüütikute hinnanguline 2024. aasta dividenditootlus umbes 7,5 protsenti, IPO hinna põhjal tegeliku tootlusega 7,3 protsenti. Aktsiahindade külgsuunalist arengut võib seletada eeldatava dividenditootluse langusega järgmistel aastatel, kuid see ei pruugi paika pidada. Näiteks ootab Enlight Research sel aastal dividende 0,14 eurot aktsia kohta, mis tähendab praeguse aktsiahinna põhjal 8,6 protsenti tootlust. See tähendab, et tegemist on kõrgeima oodatud tootlusega aktsiaga. Huvitav on see, et sarnane ettevõte DelfinGroup on suuruselt teine aktsia, mille eeldatav tootlus 2025. aastaks on 8,2 protsenti.

Eeldatud neto* dividenditootlus 2025E

Eleving Group 8,6%

DelfinGroup 8,2%

Apranga 8,1%

EastWest Agro 7,1%

TKM Grupp 6,0%

Ekspress Grupp 5,9%

Tallinna Sadam 5,8%

Telia Lietuva 5,8%

KN Energies 5,7%

Ignitis Grupe 5,5%

Allikas: Enlight Research

* Leedu ettevõtete aktsiad on korrigeeritud arvestades 15% maksu dividendidele.

Valesti mõistetud majandustegevus

Aktsiahinna külgsuunalise liikumise üheks põhjuseks võib olla, et investorid peavad Eleving Groupi Balti ettevõtteks ja jätavad tähelepanuta ettevõtte märkimisväärse kokkupuute kiire kasvuga piirkondadega nagu Aafrika ja Balkan. Kui peakontor, IT-arendus ja muud olulised kesksed funktsioonid asuvad Riias, siis vaid umbes 10% tuludest tuleb Balti riikidest. See tähendab, et Eesti ja Läti mõnevõrra loid majandus mõjutab tulusid vähe. Kuna ligikaudu 40 protsenti tuludest pärineb Balkani piirkonnast ja umbes 35 protsenti Aafrikast, siis on laenude kiiret kasvu lihtsam mõista.

Näiteks Aafrika riikides, kus Eleving Group tegutseb, on SKT kasv umbes 4 protsenti ja SKT elaniku kohta vaid 6500 USD (Baltikumis 36 000 USD). Teine tegur, mida investorid ei pruugi täielikult mõista, on see, et erinevalt pankadest ei sõltu Eleving Group eriti palju euribori määrast. Näiteks tarbimislaenude intressimäärad on kogu majandustsükli vältel üsna fikseeritud, kuna neid ei hinnata euribori marginaali järgi. See tähendab, et sel aastal täheldatud madalam euribor ei ole Eleving Groupi netointressimarginaali kahjustanud. Positiivne mõju võib olla isegi siis, kui ettevõtete võlakirjade intressimäärad langevad madalamate euribori intressimäärade tõttu. Lihtsamalt öeldes saab Eleving Group investoritelt raha võlakirju emiteerides ja laenab seda raha edasi eraisikutele (võlakirjade intressimäära ja laenuintressimäära vahe on marginaal).

Kuum võlakirjaturg – ühtlasi nii hea kui ka halb

Balti ettevõtete võlakirjade turg on kuum. Mõned võivad isegi öelda, et olemas on mulli oht. Ainuüksi mais emiteeriti ettevõtete võlakirju 262 miljoni euro väärtuses. Suur nõudlus võlakirjade järele on ka Eleving Groupi jaoks positiivne, kuna see muudab kapitali hankimise lihtsamaks. Teisest küljest võib atraktiivne võlakirjade tootlus viia selleni, et investorid ostavad pigem võlakirja kui aktsiat. Praegu on Elevingi võlakirjade tootlus tähtajani umbes 9 protsenti, mis on võrdne 2025. ja 2026. aasta hinnangulise keskmise dividenditootlusega 9 protsenti.

Olukord võib kiiresti muutuda, kuna tugev võlakirjade nõudlus toob tõenäoliselt kaasa madalama võlakirjade tootluse, mis tähendab, et aktsiate tootlus võib peagi olla võlakirjade tootlusest kõrgem. Selle aasta mais emiteeritud viie kõrgeima tootlusega võlakirja keskmine tootlus oli 10%, mis on vaid ühe protsendipunkti võrra kõrgem kui Elevingi hinnanguline keskmine dividenditootlus 9 protsenti. Järelturul on viie kõrgeima tootlusega ettevõtete võlakirja keskmine tootlus tähtajani 7 protsenti, mis tähendab, et see on juba madalam kui Elevingi dividenditootlus. Lisaks, kui aktsia hind hakkab hoogu koguma, võivad mõned investorid pidada aktsiahinna kallinemise potentsiaali atraktiivseks.

Väärtuse hindamine

Elevingi hinnanguline 2025. aasta ROE 29 protsenti on võrdne DelfinGroupiga ja vastavalt sellele on P/BV 1,8x samuti DelfinGroupi reas. Vaadates traditsioonilisi Balti panku ning nende vastavaid P/BV (raamatupidamislik väärtus) ja ROE (omakapitali tootlus), näib, et LHV on ülehinnatud, P/BV on 1,8x ja ROE 18 protsenti, see tähendab palju madalam kui Elevingi ja DelfinGroupi omad.

Loomulikult ei ole traditsioonilised pangad ja tarbimislaenuandjad täielikult võrreldavad, kuna tootepakkumine ja riskiprofiil on erinevad. Sellegipoolest annab P/BV ja ROE suhe hea üldise hinnangu – vähemalt võime järeldada, et Elevingi 1,8x P/BV ei ole LHV ja DelfinGroupi suhtes ennekuulmatu. Analüütikute raporteid vaadates on Enlight Research’i hinnangul Elevingi õiglane väärtus aktsia kohta 2,39 eurot, Warburg Researchi ja LHV sihthind on vastavalt 2,60 ja 2,35 eurot. Nende kolme keskmine on 2,45 eurot, mis tähendab üle 40 protsendi tõusu võrreldes praeguse hinnaga 1,68 eurot.