/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2024/12/04/16525656t1hf5e9.jpg)
Kui sotsiaaldemokraadid soovivad teisipäeval riigikogus lõpphääletusele tuleva konkurentsiseaduse parlamendi päevakorrast välja lükata, heites sellele ette korruptsiooniilmingud, siis Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhi Mait Paltsi sõnul on selline mõtteviis täiesti arusaamatu, kuna eelnõu sõnastus on pikkade vaidluste tulemusel saavutatud kompromiss, mis arvestab Eesti õigusriigi põhimõtteid ja tagab Euroopa Liidu direktiivi täitmise.
Konkurentsiseaduse muutmine on päevakorras olnud juba paar aastat, kuna on vaja võtta Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu direktiiv (ECN+) eesmärgiga luua ELis hästi toimiv konkurentsijärelevalve. Probleemid tekkisid aga siis, kui õiguseksperdid avastasid oma üllatuseks, et konkurentsialaste vaidluste lahendamine on seaduseelnõuga Eestis liikumas haldusmenetlusse, mis annaks konkurentsiametile senisest kordades lihtsamaid võimalusi haldussuva alusel ettevõtteid trahvida. Õiguseksperdid rõhutasid, et senise praktika järgi lahendavad konkurentsialaseid rikkumisi maakohtud väärteomenetluses ning nii peab see ka kindlasti jääma.
Vaidlused peab lahendama kohus
«See tants eelnõu ümber on käinud juba paar aastat ja suuresti on see õigusteoreetiline vaidlus ehk küsimus on selles, kuidas võtta EL-i direktiiv üle nii, et see sobituks Eesti õigusesse, oleks osapooltele mõistlik, tagaks Euroopa Liidu nõudmiste sajaprotsendilise täitmise ja seeläbi pädevalt kontrollitud konkurentsiolukorra,» ütles Palts, lisades, et üllatavalt on vaidlus omandanud väga tugevalt poliitilise alatooni ning kõlama on hakanud süüdistused, mis tööandjatele on arusaamatud.
Paltsi sõnul oli selge, et eelnõu algne versioon Eesti õigusesse ei sobinud ning seda kinnitasid häälekalt ka paljud Eesti õiguseksperdid, nende hulgas advokatuur ja õiguskantsler. «Süüdistused korruptsioonis on arusaamatud. Vaidlus oli ju selles, kas me anname konkurentsialased küsimused haldusmenetlusse ehk riigiametnike kätte, või usaldame väärteomenetluses Eesti kohtusüsteemi. Kuidas saab kohtu usaldamine olla korruptiivne,» küsis Palts, rõhutades, et süü tõestamine ja karistamine saab õigusriigis toimuda vaid läbi kohtu.
Paltsi sõnul ei saa kindlasti väita, et konkurentsialases temaatikas oleks Eestis olukord kuidagi halb. «Meie majandusruumis pole kindlasti konkurentsialane seis kuidagi kehvem kui mujal Euroopas. Me järgime ühiseid standardeid, võimude lahusus on tagatud ja kui kellelgi peaks tekkima probleeme, saab alati pöörduda kohtusse, täpselt nii, nagu konkurentsiseaduse eelnõu lõppversioon seda ka ette näeb,» lisas Palts.
Õigusekspertide kriitika
Varasemalt on konkurentsiseaduse menetluse osas teravat kriitikat edastanud ka Reformierakonna eksjuht ja endine peaminister Andrus Ansip, kelle sõnul hakati Eestis millegipärast konkurentsidirektiivi ülevõtmist kavandama haldusmenetlusena, mis sisuliselt oleks tähendanud ettevõtjatele enesesüüstamise kohustust ehk konkurentsialases rikkumises kahtlustatav ettevõtja oleks pidanud enda kohta hakkama otsima tõendeid selle kohta, et ta on süüdi. «See läheb aga täielikult vastuollu põhiseaduses sätestatud süütuse presumptsiooniga ja ei sobi kuidagi õigusriigile, kelleks Eesti olla tahab,» rõhutas Ansip.
Soraineni partner ja õigusteadlane Carri Ginter ütles juba jaanuari lõpus, et tema hinnangul on suure trahvinõudeni viinud olukorra taga sisepoliitiline kemplus ning talle jäi mulje, et haldusmenetlus ja enesesüüstamine olid olulised endisele peaministrile ning hiljem rääkisid sellest pigem sotsiaaldemokraadid.
«Kõige lihtsam oleks direktiiv võtta üle väärteomenetlusena, selle saab teha mõne nädalaga,» ütles Ginter.
Sealt edasi võib arutada, mida veel oleks konkurentsiseadusesse vaja või mitte vaja. Ginter rõhutas, et Euroopa Liidu direktiiv ei nõua ei enesesüüstamist ega haldusmenetlust, vaid siin on selgelt Eesti pool jälle rohkem asju seadusesse sisse pannud kui euroliit nõuab.
Enesesüüstamise küsimus on Ginteri sõnul väga oluline, sest ei saa olla nii, et «ettevõtja tuleb nagu õpilane õpilaspäevikuga konkurentsiameti juurde, et tegin seda ja seda ja siis konkurentsiamet ütleb, kas võib jätkata või ei». Ginteri hinnangul ei sobi selline asi demokraatliku riigikorra juurde.
Algset plaani suunata konkurentsialased küsimused haldusmenetlusse on teiste õigusekspertide kõrval teravalt kritiseerinud ka õiguskantsler Ülle Madise, kes märkis mullu vastuskirjas esialgsele eelnõule, et selle juurest puudub siiras analüüs, milles püütaks välja selgitada, kumb menetlus – haldusmenetlus või väärteomenetlus – sobiks ECN+ direktiivi ülevõtmiseks viisil, et seeläbi oleks tagatud ka isikute põhiõigused olukorras, kus karistused on väga karmid. «Ühtlasi ei ole me näinud analüüsi, mis arvestaks nende muudatustega, mis on karistusseadustiku üldosasse juba tehtud,» on Madise kirjutanud.