Euroopa suurim ehitusplats – Berliini lennujaam

Willy Brandti lennujaama peahoone 2010. aasta mais, kui peeti traditsiooniline sarikapidu. Foto: SCANPIX

Berliini uues Willy Brandti lennujaamas väljub esimene ametlik reis 3. juunil. Praegu käivad tellingutes lennujaamas vabatahtlike abil katsereisid, et õhuvärav laitmatult tööle hakkaks.

Berliini pearaudteejaama tuulisel perroonil ootas märtsikuu viimase neljapäeva varahommikul mitukümmend inimest. Piidlesin neid, mõttes küsimus, kes neist veel lennujaama testreisijaks läheb.

Päevinäinud lennujaama ekspressrongi istusid ka praegu veel töötavasse, DDRi-aegsesse Schönefeldi lennujaama suunduvad pärisreisijad ja pärislennujaamatöötajad. Pooletunnise, läbi endise Ida-Berliini kulgeva rongitee äärde jäi nii vaatamisväärsusi kui ka rohkelt tühermaad, mahajäetud hooneid ja nagu Tallinnaski – «suvilarajoone», mis koondavad pisikesi räämas putkasid ja barakke. Samuti vanad ja väärikad eramurajoonid ning üks «põllupealne» arendus. Kodune tunne.

Ümberkaudsed, aga ka kaugemad elanikud, kelle elukohast viivad üle lennukite saabumis- ja väljumiskoridorid, on protestinud ja protsessinud uue asukoha vastu lennujaama rajamise otsusest alates. Kohtu asjade käigus on leitud, et uus lennujaam põhjustab saaste- ja müraprobleeme 65 000 inimesele, praegused lennujaamad aga kolm korda suuremale hulgale inimestele. Protestijad saavutasid viietunnise öiste lendude keelu alates südaööst.

Schönefeldi vanast rongijaamast sai edasi eribussiga, sest uus lennujaam, mille koodiks tuleb BER, pole veel üldises liiklusvõrgus. Uus õhusadam külgneb vana Schönefeldi lennujaamaga.

Testreisijate grupi jagunemise soo ja vanuse järgi genereeris arvutiprogramm, lähtudes keskmisest lendajast. Enamiku moodustasid vanemad inimesed. Uues lennujaama terminali ette oli seatud testreisijate jaoks kaks hiigeltelk.

Reisijad said rohelise kiivri, vesti ja lõunasöögikupongi. Peale roheliste kiivrite oli näha ka punaseid, oranže, kollaseid, siniseid ... Peagi selgus, kes on punased: turvatöötajad, lennujaamaametnikud, politsei ja päästjad. Punased kiivrid juhatasid päeva sisse reklaamklipi ja ohutusjuhiste jagamisega. Lisaks kiivrile ja vestile said tikk-kontsadega tulnud «reisijad» ka vahetusjalanõud – kummikud.

Päevaplaanis oli kaks või kolm reisi – ennelõunal ja pärastlõunal. Mina pidin minema ennelõunase Aerofloti lennuga Moskvasse. Määrati pagasi hulk, ettetulevad «ootamatused», samuti «segadused», mida check-in’is lahendama pidi.

Lisaks pidid siin-seal seisma politseinikud, kes mõnele meist «lubamatut kraami» kaasa sokutavad, hoiatati, et check-in’is võib selguda, et oleme «oma lapse» maha unustanud, sest registreerimissüsteemis figureerime koos lapsega, mõned said kaasa papist sülearvutid.

Kui programm selge ja piletid käes, suundusime terminali. Sissepääs oli tellingutes. Kahe kuu pärast peab see kõik uuena ja puhtusest särama!

Puitlaudadega check-in’i saared, mitme korruse ulatuses klaasist fassaad, lahtine ülemine tasand, esmamulje oli imposantne, ei saa salata. Vastupidi sissepääsualale oli kõik juba enam-vähem valmis.

Meid ootas kolm kohvrimäge, igaüks kümmekond meetrit lai ja inimesest kõrgem. Uued, vanad, katkised, terved, suured, väiksed, roosad, rohelised ... kohvrid, kohvrid, kohvrid. Minu kohvril rippus veel tootja silt, aga lukk oli katki. Ilmselt olid kohvritootjad lennujaama testimist praaktoodanguga toetanud.

Check-in’is selgus siniste kiivrite identiteet: lennujaamatöötajad. Valge kiiver tundus olevat vanemtöötaja, kes arvutisüsteemi tõrgete või töötaja küsimuste puhul juhendas.

Iga laua taga oli pikk järjekord, sest avatud oli vaid üks check-in’i saar. Niisiis oli aega uudistada. Selgus, et osa saalitöötajaid oli palgatud lennujaama enda poolt, osa oli lennufirmade palgal ja osa siin nii populaarsetest renditööjõufirmadest.

Muuseas – uus lennujaam toob Berliini piirkonda eri hinnangutel
30 000 – 40 000 töökohta, mis väljendub juba korterite üürihinna tõusus ja ka linnaosade populaarsuse muutumises.

Aleksander Brodski (st minu) hommikune reis Moskvasse sujus tõrgeteta. Ei selgunud check-in’is, et olen lapse maha jätnud ega lähenenud mulle keegi kahtlase kaubaga. Infotabloodel olid lennud kirjas ning meie algul välja hõigatud värav polnud muutunud. Kõik oli tõesti nagu reisile minnes, välja arvatud tellingud ja kiivrid.

Leidsime kaasreisijatega vene keeles lobisedes kerge vaevaga tee passikontrolli, piirivalvur soovis samuti vene keeles head kojujõudmist ning peatselt istusimegi pardalemineku ootel. Nii nagu check-in’i saal oli ka siinne ala peaaegu valmis. Ainult lennukeid ei olnud akna taga.

Kui oli aeg pardale minna, otsiti üles puuduvad reisijad, kutsuti hilinejad pardale ja möödas see oligi.

Test läbitud!
Pärast lõunapausi jagati välja uued piletid ja juhised.
Kehastusin belgia preiliks nimega Sophie Arys ja suundusin oma kahe kohvri järele. Teel turvakontrolli andis üks sinine kiiver mulle lisaks käsipagasi. Veel paarkümmend meetrit edasi lähenes mulle kavala naeratusega punases kiivris politseinik, sosistas mulle midagi kõrva ja libistas midagi kotti.

Turvakontroll nalja ei mõistnud – ikka mantel maha, taskud tühjaks, «Laptop?» ja muu standardtegevus.

Kui mu Eesti käsitööna valminud vilditud käekott röntgenimasinas oli, tekkis äge sagin.
«Kas see on teie kott, preili?»
«Teie pardakaart, palun!»
«Kas te pakkisite oma koti ise?»
«Mis teil kotis on, preili?»
«Märkmik, telefon, kosmeetika ... Eeee ...»
/Läbiotsimine, preili Sophie kotis on granaat./

«Aa, te mõtlete mu tulemasinat,» pahvatan naerma, järgides lõpuks mu kotti granaadikujulise tulemasina sokutanud kavala naeratusega politseiniku nõuannet, kes nüüd ise tegevust eemalt pinevalt jälgib.

Turvatöötajad olid testi läbinud, granaat on leitud. Õnneks tohtisin edasi reisida!
Pardaleminekuks värav leitud ja «reisijad» ootavad. Kiiver on raske ja paneb pea valutama. Istun ja võtan kiivri peast. Ma pole ainus.

«Palume kiivreid peas hoida, oleme pooleli ehitusobjektil,» teatas seepeale üks punane kiiver. Kõik, kellel kiivrit peas pole, vaatavad kui kokkulepitult üles oma pea kohale. Alles pooleldi paigaldamata ripplaes haigutavad suured avad, kust paistavad muu hulgas rippuvad kaablid, ventilatsioonitorud.
«Raske on, jah,» nentis kleenuke punane kiiver ise ka. «Mul on turvasaapad ka, alguses oli ikka jube, kiiver ja saapad ...»

Testreisijad hakkasid väsima, vestlused soikusid. Nagu lennureisil ikka koosnes ka testpäev paljuski ootamisest. Ettenägelikumad on lugemist kaasa võtnud.

Euroopa moodsaimana välja reklaamitud lennujaama suurim pluss on kindlasti lühikesed vahemaad väravatesse. Ilmselt oskavad seda enim hinnata näiteks Brüsselis korduvalt värava ja väljapääsu või check-in’i vahet kilomeetreid marssinud reisijad.

Euroopa moodsaim lennujaam
Ligi seitse aastat on käinud ehitustöö ligikaudu 2000 jalgpalliväljaku suurusel alal Berliini külje all.

Terminalihoone:
• 6 korrust
• 220 m pikk, 180 m lai, 32 m kõrge
• 33 000 m2 klaasfassaadi
• ehitamisel kulus 160 000 m3 betooni
• reisijaid aastas: 27 miljonit
• reisijate arv võib kasvada kuni 45 miljonini
• tipptunni läbilaskvus: 6500 reisijat korraga
• 132 check-in lauda
• 36 turvakontrolli rada (praegu 30, ülejäänud lisanduvad aprillis 2013)
• 8 pagasilinti
• 715 m pikk peamine pardalemineku ala (pool sellest on odavlennufirmadele)

Hoovõtu- ja maandumisrada:
põhjarada – 3600 m pikk, 45 m lai; lõunarada – 4000 m pikk, 60 m lai.
Lennujuhtimistorn: 72 m kõrge, 11 töötajat

Kogumaksumus: 2,83 miljardit eurot
Tööde algus 5. septembril 2006

Transpordiühendus:
• Lennujaam saab oma rongipeatuse otse terminali alla. Siin hakkavad peatuma nii linna-, kaug-, kiir- kui ka regionaalrongid
• 4 parkimismaja ligi 10 000 parkimiskohaga

Euroopa suurimad lennujaamad 2011

• London Heathrow 69,4 mln reisijat aastas
• Pariis Charles de Gaulle 61 mln
• Frankfurt 56,4 mln
• Amsterdam Schipol 49,8 mln
• Madrid Barajas 49,7 mln
...
• Berliin (Tegel+Schönefeld) 24 mln

Lennujaam kolib ühe ööga

Ööl enne 3. juunit, mil väljub esimene lend, kolitakse suur osa varustusest Tegeli ja Schönefeldi terminalidest Berliini uude Willy Brandti lennujaama.

Ööl vastu avamispäeva sõidab Tegelist ja vanast Schönefeldist 600 veoautotäit ehk 55 000 kuupmeetrit koormat uude lennujaama. Piltlikult öeldes saaks selle mahu tavalistesse kolimiskastidesse pakkides ehitada torni kõrgusega 230 kilomeetrit. Seda on rohkem, kui oli varustust 1999. aastal Bonnist Berliini ümber kolitud Riigipäeval.

Kolimiseks suletakse mitmeks tunniks Berliini kiirtee. Kohale peavad veerema ka 60-tonnised lennukipuksiirid. Lennukid ise suunatakse aga juba eelneval päeval Schönefeldi maanduma.
Kolimine algas tegelikult kaheksa nädalat enne 3. juunit, viimasel ööl kolitakse vaid see, mida vanad lennujaamad oma töötamise lõpuni tegutsemiseks vajavad.

Kuu aja pärast käiku minev kunagise liidukantsleri ja Berliini linnapea Willy Brandti nime kandev lennujaam kujuneb idapoolse Kesk-Euroopa regiooni suurimaks, kust hakkavad käima eelkõige Euroopa-sisesed lennud, tugeva rõhuga Ida-Euroopal.

Esimesel aastal oodatakse lennujaama läbima ligikaudu 25 miljonit reisijat, lennujaama koguvõimsus praegusel kujul valmides on 27–30 miljonit reisijat aastas.
Samas on ehitamisel juba arvestatud reserviga, mis võimaldaks teenindada kuni 50 miljonit reisijat aastas. Selleks otstarbeks sisaldab planeering lisamooduleid, mida saab peaterminaliga paralleelselt ritta juurde ehitada.

Mullu läbis Berliini kahte lennujaama üle 24 miljoni reisija. Berliini kolmas lennujaam, ajalooline Tempelhof suleti 2008. aasta sügisel.
Eestile lähimad sihtkohad on Helsingi, kuhu lendavad Air Berlin, Finnair ja Lufthansa, ning Riia, kuhu lendab Berliinist Air Baltic.

Eestist otse Berliini lennata ei saa, otselennud on Saksamaal Hannoverisse (Estonian Air), Münchenisse ja Frankfurt-Maini (Lufthansa), Düsseldorfi, Frankfurt-Hahni ja Bremenisse (Ryan­air).
BER saab kodulennujaamaks Air Berlinile, Easyjetile, Germaniale, Germanwingsile ja Lufthansale.