Suurbritannia uksed sulguvad paljude võõramaalaste jaoks

Yorki Ülikooli rahvusvaheliste suhete magistrant, indialane T. K. Rohit peab pärast õpinguid naasma kodumaale. Foto: Erakogu

Briti valitsus kavandab ulatuslikke meetmeid ELi välistest riikidest lähtuva immigratsiooni piiramiseks, et täita oma lubadus: vähendada riiki saabuvate välismaalaste horde. Paljude ekspertide sõnul seab see majanduse löögi alla.

Kui Londonist põhja poole jääva Yorki linna tänavatel inglasi immigratsiooniteemadel küsitleda, nõustuvad nad lahkelt rääkima ning vastused on sarnased. Võõramaalased, kes Suur­britanniasse seaduslikult tööle tulevad ning makse maksavad, mitte ei ela sotsiaaltoetustest, on teretulnud, kinnitasid pea kõik küsitletud. Nende sõnul pole immigrante Suurbritannias liiga palju.   

«Probleeme tekitavad immigrandid on vähemuses,» arvas pensionär Phil ja kinnitas, et teistsuguse kultuuritaustaga inimesed rikastavad Suurbritanniat. Ta ise on pärit ühest Suurbritannia multikultuursemast linnast – Bradfordist –, mille tänavail näivad vähemalt pooled inimesed olevat pärit ida poolt, sellest annavad tunnistust pearätid, turbanid ja muu sarnane riietus.

«Suur osa neist sündis Suurbritannias ja neil on õigus siin olla,» ütles Phil, viidates sellele, et paljud Bradfordi elanikud on sinna juba aastakümnete eest saabunud Aasia immigrantide järeltulijad.

Võtavad töökohad ära
«See on elu,» kommenteeris keskealine Glen Barnes inglaste oma maal vähemuseks muutumise võimalust. Valitsuse plaaniga immigratsioonipiiranguid karmistada ta nagu teisedki küsitletud eriti kursis polnud. Kuuldes, et näiteks väljastpoolt ELi abikaasa riiki toomiseks peab tulevikus teenima üle 25 000 naela aastas, oli ise Hispaanias pere loonud ning poole ajast seal viibiv mees kergelt üllatunud. «Paljud inglasedki ei teeni nii palju,» märkis ta.

«Võõramaalaste suhtes oleks ebaõiglane, kui nad ei saaks siia tööle tulla, et oma elutingimusi parandada,» arvas noor neiu Alex Kelly. «Nad teevad siin sageli töid, mida kohalikud ei teeks,» lisas ta sõbranna Harriet Town.

Ometi näitavad uuringud, et britid peavad sisserännet probleemiks. «Arvamusküsitlustes asetuvad immi­gratsiooniga seotud mured alatasa teisele kohale majandusprobleemide järel,» märkis Yorki Ülikooli riigiteaduste õppejõud Simon Parker.

Keskmine britt arvab küsitluste kohaselt, et immigrandid võtavad ära kohalike töökohti ning põhjustavad palkade alanemist. Ka peavad britid sisserännet suuremaks ohuks oma rahvuslikule elule kui ühegi teise Euroopa riigi kodanikud. 70 protsenti brittidest arvab, et valitsus teeb immigratsiooni ohjamisel kehva tööd.  

Vastuolu avalike arvamuse uuringutest peegelduvate ja Yorki tänaval küsitletud inimeste seisukohtade vahel võib tuleneda sellest, et enamik inglasi ei julge avalikult immigrantide vastu sõna võtta. Valitseb nii-öelda poliitiline korrektsus.

Negatiivne suhtumine
Ilmselt seetõttu keeldusid ainsad Yorkis küsitletud, kes sisserändes probleeme nägid – keskealine inglise abielupaar – isegi oma eesnime avaldamast. «Nad võtavad kohalike töökohti ära, see on peamine,» selgitas mees oma vastuseisu immigrantidele.

Nii tema kui ka abikaasa arvates võiks Suurbritanniasse lubada vaid selliseid oskustöölisi, keda kohalike seas napib. Nende meelest peaks nii karmid reeglid kehtima ka EList pärit immi­grantidele.
 
Keskmise briti negatiivne suhtumine immigratsiooni on selgitatav pidevalt meedias esile kerkivate skandaalidega, mis sisserännanuid puudutavad.

Näiteks ilmnes sel kuul, et 2006. aastal Briti vanglatest vabanenud 1013 võõramaalasest kurjategijast (sh pedofiilid, röövlid ja narkokaubitsejad), kelle väljasaatmist esialgu isegi ei kaalutud – mis läks toona siseministrile maksma tema ametikoha –, on nüüdseks deporteeritud vaid 397. Neist 57 on lihtsalt kaduma läinud, osa juhtumeid ikka veel menetletakse. Briti piirivalveameti teatel ei suudeta tõestada paljude vabanenute päritoluriiki, nii ei saa neid tagasi saata.

Hävitatud dokumendid
Sama probleem on paljude illegaalsete immigrantidega, kes Suurbritanniasse saabumisel oma isikut tõendavad dokumendid hävitasid, et tagasisaatmist vältida. Kusjuures tuhanded neist nüüd lausa paluvad kodumaale saatmist, sest oodatud pudrumägede ja piimajõgede asemel on nende saatuseks siin töötus ja kodutus.

Samas saatis Suurbritannia hiljuti välja 13 ebaseaduslikku võõrtöölist, keda oleks läinud vaja tunnistajatena suures immigratsioonipettuse kohtuasjas. Nii lõppes kohtuasi kedagi süüdi mõistmata. Ekspertide sõnul on deporteerimiste süsteem nii umbe jooksnud, et üksikjuhtumeid on seal peaaegu võimatu jälgida.

Kaos valitseb ka immigrantide riiki lubamise vallas. Hiljuti tuli avalikuks piirivalve võimetus lahendada juba mõne aasta eest kuhjunud sadu tuhandeid asüülitaotlusjuhtumeid. Kümnete tuhandete juhtumite menetlemine lõpetati, sest taotlejaid lihtsalt ei leitud enam üles.

Ka tuli kevadel avalikuks, et Briti piirivalve lasi tõenäoliselt 2009. aastal riiki 40 000 – 50 000 nn võltstudengit, kelle eesmärk polnud õpingud. Sellised juhtumid saavad võimalikuks tänu võltskolledžitele. Näiteks ühe sellise tudengid töötasid õppimise asemel 20 eri paigas, teises oli 940 tudengi kohta vaid kaks õppejõudu.

Lisaks esineb üha rohkem võltsabielusid, mille eesmärk on võõramaalase viibimine Suurbritannias seadustada. Näiteks mõisteti hiljuti 4,5 aastaks vangi üks Inglismaa kirikuõpetaja, sest laulatas ligi 250 võltsabielu, peamiselt Nigeeria ja ELi kodanike vahel.

Peale selle kirjutab meedia välismaalastest, kel on õnnestunud Briti riigilt tuhandeid naelu sotsiaaltoetusi välja petta. Kuni 155 000 illegaalsel immigrandil on võimalus taotleda töötutoetusi. Nii saavad ebaseaduslikult sisserännanud aastas kümneid miljoneid naelu töötutoetusi.

Kokku saavad väljastpoolt ELi pärit immigrandid aastas Briti riigilt sotsiaaltoetusi ligi 2 miljardit naela (2,4 miljardit eurot). Lisaks saavad toetusi arvukad EList pärit immigrandid, kelle arvukus suureneb ilmselt taas järsult aastal 2014, mil Briti tööturg avaneb Bulgaaria ja Rumeenia kodanikele.

India, Pakistan ja Poola
Immigratsioonipiirangute toetajate sõnul ei koorma sisserännanud mitte ainult sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi, vaid ka teisi avalikke teenuseid, näiteks ühistransport ja haridus, ning põhjustavad kinnisvarahindade tõusu. Seejuures osa immigrante, kes tulid siia oskustöölise viisaga, on tegelikult ametis näiteks taksojuhtidena või supermarketites või töötuna arvel.

2010. aastal oli Suurbritanniasse elama tulijate ja siit emigreerujate vahe ehk netoimmigratsioon rekordiline: 252 000. 2010. aasta juunist 2011. aasta sama kuuni tuli Suurbritanniasse 593 000 pikaajalist immigranti, neist 237 000 õpingute ja 185 000 töö tõttu ning enamik ülejäänutest perekondlikel põhjustel.

Sisserändajad on pärit ennekõike Indiast (12  protsenti), Pakistanist (6) ning Poolast (5). Üha rohkem immigrante saab lõpuks ka Suurbritannia elamisloa. 1997. aastal sai elamisloa 10 000 võõrtöölist ja nende lähedast, kuid 2010. aastal juba 84 000. Nüüdseks moodustavad välismaal sündinud Briti rahvastikust umbes 11 protsenti.  

Massilise sisserände tagajärjel leidub Inglismaal ligi 1600 kooli, kus kodus inglise keelt rääkivad õpilased on vähemuses. Peaaegu viiendiku Briti algkooliõpilaste emakeel pole inglise keel. Suurem osa neist räägib kodus pandžabi keelt.

Kasu majandusele
«Lisaks majandusküsimustele on massiline immigratsioon olnud Suurbritanniale katastroof teistel viisidel, korruptsioonist valimiskasti juures kuni võltsabielude kasvuni, jõugukuritegevusest selliste ebauskude nagu aafrika nõidus ja islami aumõrvad  importimiseni,» kurjustas Cambridge’i Ülikooli kraadiga Briti kolumnist Leo McKinstry hiljuti, väljendades tõenäoliselt paljude kaasmaalaste seisukohta.

See kõik varjutab enamiku ekspertide suust kõlavad kinnitused, et üldiselt toovad immigrandid Briti majandusele siiski rohkem kasu kui kahju. Ühe hinnangu kohaselt lisavad võõrtöölised Briti majandusele aastas 6 miljardit naela.

Suurbritannia 17 aasta kõrgeim tööpuuduse tase on aga tekitanud elava arutelu selle üle, kas immigrandid võtavad kohalikelt töökohti. Siseministeeriumi rahastatud nõuandva kogu uuring väidab, et aastatel 2005–2010 kaotas iga väljastpoolt ELi tulnud immigrandi kohta töö üks britt. Teised eksperdid väidavad aga, et tööpuuduse tõus on tingitud majandussurutisest ning britid ei tahaks nagunii töökohti, mida sisserännanud täidavad.

Suur arutelu käib ka arvukaima immigrantide kategooria – välistudengite üle. Briti ülikoolide asekantslereid ühendava organisatsiooni Universities UK president ütles, et ligi neli viiendikku välistudengitest läheb kuni viis aastat pärast Suurbritanniasse saabumist kodumaale tagasi, nii et neid ei peaks üldse immigrantideks pidama.

Välistudengid toovad presidendi kinnitusel Briti majandusele õppemaksude näol aastas 5 miljardit naela ning see summa võiks järgmisel kümnendil kolmekordistuda, kuid praeguse valitsuse hoiaku tõttu arvavad nüüd paljud välismaa noored, et nad pole Briti ülikoolidesse teretulnud.

Tema sõnu kinnitab Yorki Ülikoolis sügisel rahvusvaheliste suhete magistriõpet alustanud indialane T. K. Rohit. Detsembris tabas teda nagu välk taevast Briti valitsuse otsus kaotada õpingutejärgse tööviisa kategooria.

See tähendab, et aprillist peavad väljastpoolt ELi pärit tudengid õpingute järgselt Suur­britannias töötamiseks teenima siin aastas vähemalt 20 000 naela. «Mõistan valitsuse muret immigratsiooni pärast, kuid on ebaõiglane, et see muudatus tuli nii äkki,» rääkis Rohit.

«Kui Briti ülikoolid end Indias tutvustamas käisid, siis polnud sellisest tingimusest mingit juttu. Väljastpoolt ELi pärit tudengitele on õppemaks mitu korda kõrgem kui brittidele. Paljud india tudengid on võtnud suuri laene, et siia õppima tulla. Nad eeldasid, et saavad pärast õpinguid siin töötades need laenud tagasi maksta. Indias on palgad nii madalad, et nad ei suuda seda.»

Euroliit eelistatud
Rohit plaanis pärast õpinguid paar-kolm aastat Suurbritannias töötada ning siis Indiasse naasta, kuid nüüd peab ilmselt vahetult pärast õpinguid kodumaale minema. Ta on juba õpingute ajal püüdnud leida Suurbritannias osaajaga tööd, kuid tulemusteta, hoolimata sellest et noormehel on Indiast mitmeaastane töökogemus, muu hulgas sellises mainekas rahvusvahelises ettevõttes nagu Bloomberg.

«Arvan, et tööandjad eelistavad Briti või ELi kodanikke,» nentis Rohit.
Seda arvestades näib võimalus saada töökoht, mis toob aastas sisse vähemalt 20 000 naela ning annab võimaluse Suurbritanniasse jääda, tema jaoks üsna väike. «Nüüd soovitan oma india sõpradele mitte siia õppima tulla,» ütles Rohit. «See ei tasu ära.»

Rohiti tööotsingud osutusid edutuks ilmselt seetõttu, et paljud Briti tööandjad tõesti eelistavad väljastpoolt ELi inimesi mitte palgata, sest nende viisa ja muude dokumentide kordaajamine tähendab nii raha- kui ka ajakulu.

Seda, et väljastpoolt ELi  töötaja palkamine on paras kadalipp, kinnitas oma kogemuste põhjal ka Yorki türgi restorani Kapadokya omanik Hayati Kucukkoylu. Türgis sündinud inseneriharidusega Kucukkoylu tuli Suurbritanniasse 22 aasta eest ning on nüüd selle riigi kodanik.

Esialgu tegi ta Yorkis lihtsaid töid, näiteks oli ööklubi turvamees, kuid hiljem hakkas ettevõtjaks, kes loob ise Suurbritannias töökohti. Tõsi küll, tema restoranides töötavad peamiselt immigrandid, sest brittide töökultuur on Kucukkoylu sõnul kehvem.

«Sageli nad ei saa erinevatel põhjustel tööle tulla ning õhtuti töötada ei soovi,» rääkis mees.

Jõukad immigrandid
Tema unistab piirideta maailmast, kus eri rahvused hoolimata usulistest ja kultuurilistest erinevusest rahulikult koos eksisteeriks ning inimene saaks ükskõik mis riiki elama minna ja selle oma kodumaaks võtta. Suurbritannia aga liigub juba pikemat aega teises suunas.

«Praeguse koalitsioonivalitsuse kavandatav immigratsiooni seadusandlus on suuresti eelmisel kümnendil leiboristide arendatud poliitikate laiendus,» selgitas Simon Parker. «Immigratsiooni küsimuses on kahe peamise erakonna [leiboristid ja konservatiivid] vahel väga vähe erisusi, kuna mõlemad on püüdnud tugevdada piiranguid ja kärpida sisserännet nii, et Suurbritanniasse saaks vaid kõige jõukamad  immigrandid.»

Valitsus ise nimetab seda poliitikat püüdeks tagada, et Suurbritanniasse tuleks välismaalt elama vaid «säravaimad ja parimad»,  kes «panustavad Briti elukvaliteeti». Peaminister David Cameronil on olemas vastused kõigile valitsuse kavade kriitikutele. Tema kinnitusel on Suurbritannia küll saanud sisserännanutest «mõõtmatult» kasu, kuid immigratsioon on ka tekitanud sotsiaalseid pingeid.

Cameroni sõnul immigrandid tõesti teevad töid, millest britid ise keelduvad, kuna eelistavad sotsiaaltoetustest elamist. «Me ei kontrolli kunagi immigratsiooni korralikult, kui ei võta midagi ette heaolusõltuvusega,» kinnitas ta ligi aasta eest ning lubas suurt sotsiaalsüsteemi reformi.

Valitsus rõhutab, et püüab samal ajal sisserände vähendamisega luua paremaid võimalusi tõeliste talentide – andekate teadlaste, ettevõtjate, kunstnike – tulekuks välismaalt Suurbritanniasse. Näiteks on valitsus lihtsustanud viisa  saamist ettevõtlusega tegelemiseks.

Mitmeid eksperte valitsuse argumendid siiski ei veena. «Ministrid möönavad, et meie majandus vajab oskustega immigrante palgaga vähem kui 35 000 naela aastas, kuid on otsustanud, et isegi kui nad töötavad kõvasti, maksvad makse ja järgivad reegleid, sunnitakse nad viie aasta möödudes tagasi pöörduma,» kommenteeris Matt Cavanagh Briti mõttekojast Institute of Public Policy Research valitsuse plaani hakata alalisi elamislube andma vaid neile võõrtöölistele, kelle aastane sissetulek on vähemalt 35 000 naela.

«See pole mõistlik majanduslikus mõttes, põhjustab probleeme tööandjatele ja on ebaõiglane individuaalsetele migrantidele. See võib heidutada säravaimaid ja parimaid siia üldse tulemast. Enamik töötavaid immigrante ei jää nagunii püsivalt, kuid hindavad seda võimalust [püsivalt jääda] ning kui Suurbritannia seda enam ei  paku, võivad nad minna mujale.»

«Rahvusriigid õigustavad oma volitusi mittekodanike õigusi kuritarvitada nn immigratsioonikontrolliga. Praktikas on selliseid kontrolle pea võimatu reguleerida ning ainus tulemus on haavatavate inimeste, kes püüavad endale ja oma peredele elatist teenida või põgeneda tagakiusamise eest oma päritoluriikides, kriminaliseerimine,» arvas Simon Parker.

«Suurbritannia ligipääsu piiramine välismaisele tudengiturule ja välismaa oskustöölistele on väga lühinägelik samm, mis mõjub kahjulikult Briti majandusele.» 

Briti valitsuse immigratsioonipiirangud

Valitsus on lubanud aastast netoimmigratsiooni vähendada praeguselt
250 000-lt alla 100 000 aastaks 2015.
Mullu rakendus piirang, et tööandjad ei saa väljastpoolt ELi palgata aastas üle 20 700 oskustöölise. (Tegelik eelmise aasta number osutus küll piirangust palju väiksemaks – ligi 10 000, sest ligikaudu 30 000 võõrtöölist, näiteks paljud india IT-spetsialistid, tuli riiki nn ettevõtetesisese töötajate ülekande skeemi kaudu, mis jääb piirangust välja.)

Kui praegu saavad viis aastat Suur­britannias töötanud ELi väliste riikide immigrandid sisuliselt automaatselt alalise elamisloa, siis tulevikus peavad nad selleks teenima vähemalt 35 000 naela aastas. Kui teenistus on väiksem, tuleb neil kuue aasta möödudes Suurbritanniast lahkuda. Erand on kavas teha teadlastele ning vajaduse korral ka teiste ametite esindajatele, keda riigis napib.

ELi välisest riigist abikaasa Suur­britanniasse toomiseks nõutava sissetuleku alamäär tõuseb 13 700 naelalt
25 700ni aastas (mis on täistööajaga Briti mediaanpalk). Kui abikaasal on lapsi, siis kehtiks kõrgem alammäär – näiteks kolme lapse puhul 62 000 naela. Inglise keele nõuded abikaasana alalise elamisloa saamiseks karmistuvad.
Valitsus kaotas tänavu õpingutejärgse töötamise viisa. See tähendab, et väljastpoolt ELi tulnud tudengid peavad pärast õpinguid Suurbritannias töötamiseks teenima vähemalt 20 000  naela aastas.
Valitsus on lubanud karmistada võitlust illegaalse immigratsiooniga ning välistada selle, et ebaseaduslikult sisserännanud saavad töötutoetusi.  
Uus integratsioonistrateegia näeb muuhulgas ette, et immigrandid ei saa enam teha sõidueksameid emakeeles.