Kaitsekulud kui majanduse päästerõngas – sajad miljonid voolavad Eesti firmadesse

Balti riikide piiridele rajatava kaitsevööndi eesmärk on tagada riikide kaitse esimestest meetritest alates. Foto: Kaitseministeerium

Eesti kaitsekulud moodustavad lähiaastatel majandusprognoosi arvestades enam kui 5 protsenti SKTst. Kuid kaitsekulude alla kuuluvad lisaks relvasüsteemide ostmisele ka toitlustamine, ehitus, kinnisvarahooldus jne, mis tähendab, et Eesti majandust hakkavad turgutama sajad miljonid eurod aastas.

Saksamaa kaitsetööstushiiu Rheinmetall rahvusvahelise strateegiaarenduse ja valitsussuhete juht dr. h. c. Dirk Niebel ei teinud hiljutises vestluses Postimehega saladust, et just kaitsetööstus võib olla imerohuks, mis võib terveks ravida Euroopa haige mehe – Saksamaa. Seda põhjusel, et kui Saksamaa majanduse selgroog – autotööstus – on sunnitud töötajaid koondama, siis tootmist palavikuliselt kasvatav kaitsetööstus pakub neile kohe ka tööd.

Kuigi Eesti kaitsetööstussektor pole võrreldav Saksamaa omaga, paisutavad ka Eestis kaitsetööstuskulud majanduskasvu. Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukava kohaselt kasvab aastatel 2026–2029 kaitsekulu majandusprognoosi arvestades ligi 5,4 protsendini SKTst. See tähendab nii suuri investeeringuid maa- ja mereväe relvastusse, varustusse kui ka taristusse.