/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2019/06/11/12251787t1hb94e.jpg)
Swedbanki uuringu kohaselt on märgatavalt kasvanud rahulolematus töö, karjääri ja eelkõige sissetulekuga. Üle poole inimestest teenivad lisaraha või on selle peale mõelnud.
«Rahulolematus on suurem madalama haridustaseme ja sissetuleku korral, pigem mittetöötavatel inimestel,» selgitab Swedbanki rahaasjade teabekeskuse juht Mari-Liis Jääger.
/nginx/o/2025/06/11/16914129t1hbf2d.png)
Uuringu andmetel on 69 protsenti Eesti elanikest viimase aasta jooksul teeninud lisaraha või selle peale mõelnud.
Kõige suurem lisatulu teenimise takistus on jätkuvalt ajapuudus – seda mainib 45 protsenti vastanutest, eriti täiskohaga töötavad, kõrgharidusega ja Tallinnas elavad inimesed. Lisaks tuuakse välja oma oskustes kahtlemist, millega seisab silmitsi 30 protsenti vastanutest. 22 protsenti näeb takistusena kõrgeid makse ja liigset bürokraatiat ning 16 protsenti pelgab ebaõnnestumist.
Kes ja kui palju lisaraha teenib?
Lisaraha teenivad sagedamini kõrgema ametipositsiooni ja sissetulekuga inimesed. Näiteks 56 protsenti tippjuhtidest või ettevõtjatest ning 49 protsenti neist, kelle netopalk ületab 1800 eurot kuus, teenisid möödunud aastal lisaks.
Seevastu lisatööle mõtlevad sagedamini madalama sissetulekuga inimesed, kes töötavad keskastmejuhi, spetsialisti või kontoritöötajana või teevad füüsilist tööd. Pooled põhitöö kõrvalt lisasissetulekut teenivatest inimestest saavad tehtud töö eest kuni 200 eurot kuus.
31 protsenti teenib kuus 200–800 eurot ning 8 protsenti teenib rohkem kui 800 eurot. «Ehkki palgad ja hinnad on kahe aastaga tõusnud, siis teenitava lisatulu suurus on sel ajal samal tasemel püsinud,» ütleb Jääger. «Madalama sissetulekuga inimesed on üha enam valmis leppima kuni 200-eurose kuise lisatuluga, kõrgema palgaga inimesi motiveerib aga aina enam tulu, mis on vähemalt 500 eurot kuus.»