Jätkusuutlikkus ei kao kuhugi – isegi siis, kui aruandlus muutub vabatahtlikuks

Tatjana Vakulenko, SEB jätkusuutlikkuse juht Foto: SEB

Euroopas räägitakse üha enam ESG aruandluse lihtsustamisest ja vabatahtlikkusest. Kuid need arutelud ei tähenda, et jätkusuutlikkus kaotaks oma tähtsuse, hoopis vastupidi. Pangana näeme, et ka võimaliku regulatiivse tagasikäigu korral jääb rohepööre ja jätkusuutlikkus ettevõtluse ja majanduse uueks normaalsuseks, sest turg ise, näiteks investorid, kliendid ja tarbijad nõuavad läbipaistvust ja vastutustundlikku tegutsemist.

Pankade roll: mitte lihtsalt reageerida, vaid suunda seada

SEB-s ei pea me jätkusuutlikkust valikuks, vaid tuleviku majandusmudeli aluseks. Meie roll ei piirdu pelgalt ESG riskide hindamise ja aruandluse toetamisega, vaid püüame ise olla aktiivsed muutuste alustajad. Pangandussektoril on unikaalne positsioon mõjutada, millistesse tegevustesse kapital liigub, ja aidata nii kaasa ühiskondlike muutuste kiirendamisele.

Ka siis, kui ESG aruandluse regulatsioonid peaksid ajutiselt leevenema, ei kao pankade ja investorite ootus ettevõtete läbipaistvusele ja jätkusuutlikkusele mitte kuhugi. Leian, et just nüüd, kui reeglid muutuvad pehmemaks, tõuseb esile ettevõtete väärtuspõhine juhtimine.

Ettevõtted, mis suudavad ajas kohaneda

Kliimasoojenemine, tarneahelate haavatavus, loodusressursside nappus – need ei ole kahjuks ajutised probleemid.

Näeme, et ettevõtted, kes integreerivad jätkusuutlikkuse oma juhtimisse, suudavad paremini juhtida riske, hoida kulud kontrolli all ja kindlustada ligipääsu kapitalile.

Samas need ettevõtted, kes neid teemasid eiravad, satuvad tõenäoliselt järjest enam konkurentsisurvesse, sest äripartnerid ja tarbijad eelistavad üha teadlikumaid valikuid. Näiteks Skandinaavia ja Saksamaa turud eeldavad jätkusuutlikkuse andmete olemasolu ja konkreetseid tegevusplaane, mitte pelgalt ilusaid lubadusi.

Sama trend on ka töötajate ja tarbijatega – inimesed oskavad küsida õigeid küsimusi ning teevad valikud vastavalt oma väärtustele, selline käitumine on aina tavalisem.

Kas ESG andmetest saab uus krediidiväärtuse alus?

Panganduses on ESG nüüdseks päevakorras mitte kui mainekujundus, vaid kui sisuline riskihindamise osa. Tulevikus on ESG näitajad – süsinikujalajälg, tarneahela läbipaistvus ja tööjõu mitmekesisus – sama olulised kui ettevõtte bilanss või rahavoogude analüüs. Suured investorid hindavad neid juba praegu.

See on oluline sõnum ka ettevõtjatele: finantsasutused ei saa enam rahastada tegevusi, mis ei arvesta kestlikkuse põhimõtteid, sest need tegevused ei ole enam äriliselt elujõulised.

Pikaajaline kasu, mitte lühiajaline suhtekorraldus

Meie kogemus näitab, et jätkusuutlikkust ei saa juhtida PR-osakonnast ega tegevusaruande lõppu lisatud peatükist. Muudatused peavad algama juhtkonnast, kes mõistab teema olulisust tõeliselt ja rakendab vastavad põhimõtted strateegiasse, juhtimisse ja investeerimisotsustesse.

SEB-s toetame oma kliente üleminekul kestlikule majandusele mitte ainult kapitali kaudu, vaid teadmise ja suuna kaudu. Me ei arva, et jätkusuutlikkus on midagi, mille pärast peab pingutama, vaid midagi, mille toel ehitatakse järgmise kümnendi edukamad ettevõtted.

4 FAKTI: miks jätkusuutlikkus jääb oluliseks

1. Kapital eelistab vastutustundlikke

80 protsenti Euroopa suurinvestoritest eelistab rahastada ettevõtteid, millel on selged ESG eesmärgid ja läbipaistev aruandlus.

2. ESG andmed kui uus krediidivõime

Pangad hindavad ettevõtete krediidikõlblikkust üha enam ka mittefinantsiliste näitajate põhjal, nagu süsinikujalajälg ja juhtimise läbipaistvus.

3. Turg seab uued reeglid

Eesti ettevõtete eksport siirdub peamiselt Skandinaaviasse ja Saksamaale, kus jätkusuutlikkus ei ole konkurentsieelis, vaid miinimumstandard.

4. Talendijaht algab väärtustest

Nooremad põlvkonnad eelistavad tööandjaid, kus on selge keskkonna- ja sotsiaalne vastutus. Vastutustundlikkus aitab võita ja hoida talenti.