/nginx/o/2025/01/31/16627048t1h5990.png)
/nginx/o/2025/06/10/16913045t1he0c7.jpg)
Ettevõtted pööravad kestlikkusele üha enam tähelepanu ja see väljendub ka tööturul. Uus vajadus seab uusi ülesandeid ka haridusele ja nii on ülikoolid, näiteks Tallinna tehnikaülikool, arendanud õppekavu, mis käsitlevad kestlikkuse valdkondi alates ringmajandusest jätkusuutliku tööstuse ja keemiatehnoloogiateni. Kuna kestlikkusega seotud otsused tehakse sageli juhtimistasandil, on üha aktuaalsem kestlikkuse juhtimine.
Sigrid Laev
Tööturgu ja tulevikutrende analüüsinud OSKA raporti (2024) järgi on keskkonnasääst üks megatrende, kus rohepööre on kasvumootor ja ringmajandus on ettevõtluse uus väljavaade. Ühe probleemina tuuakse raportis välja pädevate inimeste puudust.
«Karmis toorme-, tööjõu- ja kapitalikonkurentsis vajame inimesi, kes suudaksid panustada rohepöördeks vajalike projektide kavandamisse ja juhtimisse, oleksid võimelised ehitama ja hooldama uut taristut, seadistama uusi tehnoloogiaid, programmeerima nutikaid süsteemihaldusi, arendama kliimaneutraalsust toetavaid finantsinstrumente või korraldama efektiivset avalikku haldust kiiresti muutuvas keskkonnas,» märgivad raporti autorid.
Kestlikkuse juhtimine algab juhist
Kestlikud valikud algavad eelkõige juhist, see on vastutus, mis eeldab pikaajalist vaadet ja avarat arusaama, kuidas teha kestlikke otsuseid tarneahelatest finantsjuhtimiseni. Seetõttu ongi kestlikkuse juhtide koolitamine tõhusa ja mitteraiskava majanduse fookus.
«Tõhus ESG suund peaks olema praktiline, ettevõtteid toetama ja andma neile vabaduse leida oma sobivaimad lahendused, mis aitavad säästa ressursse ja tõusta kõrgemale tasemele,» ütleb TalTechi kestlikkuse juhtimise magistrikava juht Martin Malm.
«Tarbija ja investor ootavad üha enam vastutustundlikkust. Ettevõtted, kes suudavad tõestada, et võtavad keskkonda ja sotsiaalset vastutust tõsiselt, saavad turul tugevama positsiooni. Pangad pakuvad soodsamaid finantseerimisvõimalusi mitte regulatsioonide tõttu, vaid riskihindamise põhjal, sest finantseerija soovib näha, et sinu tegevus on kestlik ka 30 aasta pärast,» lisab Malm.
Ettevõtluses on juba näha liikumist jätkusuutlikumate lahenduste suunas. Sellest lähtuvalt on sündinud viimaste aastate uuemad suunad, nagu jätkusuutlik tööstus ja säästvad keemiatehnoloogiad. Neid saab valida ka juba töötav inimene, kes sessioonõppes saab oma taset tõsta ja teadmisi kohe töökohas rakendada.
Tööstus vajab paindlikke spetsialiste
Üks võtmesõnu ongi paindlikkus ja tööturu vajaduste ühendamine. Nii on võimalik ühendada magistriõpe oma ettevõtte probleemide lahendamisega. Jätkusuutliku tööstuse lektor Sergei Pavlovi sõnul on tudengil võimalus valida oma õppesuunda lähtuvalt oma varasemast töökogemusest.
Puudus on spetsialistidest, kel on tervikpilt tööstusest, andmeanalüüs ja ette-kujutus, mida saaks ettevõttes veel teha.
«Hõlmame kogu temaatikat, mis on tööstuses aktuaalne: tänapäevastest juhtimistehnoloogiatest andmeanalüüsi, digitaliseerimise ja robotiseerimiseni,» ütleb Pavlov. Tema sõnul on Eestis puudus spetsialistidest ja inseneridest, kes nende teemadega tegeleksid ja kellel on tervikpilt tööstuses toimivast, andmeanalüüs ja sügavam ettekujutus sellest, mida saaks nende ettevõttes veel teha.
«Meil õpib ka ettevõtete töötajaid: insenere, juhte ja oma ala eksperte ning sedasi toimub väärtuslik kogemuste vahetus,» räägib Pavlov. «Näiteks riski- ja andmeanalüütikutega ühes grupitöös tegutsedes toimub kasulik sümbioos, jagatakse oma tööstuse kogemust ning sellest on palju kasu. Uute tehnoloogiate ja grupitöö kaudu tekib oskus lahendada ka oma ettevõtte probleeme.»
Ettevõtlusest inspireeritud keemiaharidus Virumaal
Ka teine Tallinna tehnikaülikooli Virumaa kolledžis toimuv säästvate keemiatehnoloogiate magistrikava on sündinud otseselt ettevõtluse vajadustest. Ajaga kaasas käies ulatub selle vaade kosmeetika- ja toidutööstusest tuumatehnoloogia alusteni ning seda tulevad loodusteaduste või tehnikahariduse või selle valdkonna töökogemusega inimesed õppima üle Eesti.
Programmi juhi Jasper Adamsoni sõnul on keemia ja keemiatehnoloogia, aga ka ettevõtluse ja majanduse teadmiste ühendamine tänapäeva ettevõtluses üha vajalikum. Ettevõtluses kasvab vajadus asendada nafta ja naftasaaduste intensiivne kasutus keskkonnasõbralikemate alternatiividega ning rakendada seejuures ringmajanduse põhimõtteid.
«Viimastel aastakümnetel on Eestis üha enam keemiaga tegelevaid ettevõtteid, kes on omale taristu loonud, näiteks Tartus ja Tallinnas, aga ka Virumaal,» lausus Adamson.
«Järjest enam kasvab start-up-maailm ja suur osa neist keskenduvad keemialahendustele. Programmijuhina olen ise selliseid firmasid konsulteerinud, nõudlus keemia ja keemiatehnoloogia teadmistega spetsialistide järele on täiesti olemas.»
Ringmajandus ühendab kasumi ja kestlikkuse
Kuigi kestlikkuse aruandluse kohustus on leevenenud, on ettevõtetes endiselt tarvis inimesi, kes ühendaksid jätkusuutlikkuse ja ettevõtte soovi maksimeerida kasumit muu hulgas ressursisäästlikkuse ja targa majandamise kaudu, märgib jätkusuutliku ettevõtluse ja ringmajanduse bakalaureuse õppekava juht Helena Rozeik.
«Meie fookuses on see, mida praegusel tööturul otsitakse: integreeritud teadmised majandusest, ettevõtlusest, tehnoloogiast ja loodusteadustest,» lausub Rozeik. «Jätkusuutlikud ärimudelid ja nende rakendamine eri ettevõtluskeskkondades, toormete ja jäätmete ringmajandus ning ümbertöötlemise rakendusvõimalused seovad valdkonnad üheks tervikuks.»
Ida-Virumaast saab Eesti tööstuse arengu mõttes tähtis keskus ning õiglase ülemineku fondi toel saab osal õppekavadel tasuta kõrghariduse ka siis, kui viimasest kõrgharidusest on möödas vähem kui muidu piiriks olev kümme aastat.