Üleriigiline planeering suunab ettevõtluse ja asustusega Eesti uut arengulugu

Anna Semjonova Foto: MKM

Eesti on jõudnud majandusarengu seisukohalt otsustavasse murdepunkti. Viimased aastakümned on kaasa toonud ettevõtluse ja töökohtade koondumise Tallinna ja selle ümbrusse, samal ajal kui paljudes väiksemates linnades ja äärealadel on majandusaktiivsus märgatavalt kahanenud. Seetõttu vajab Eesti tasakaalustatud areng ja ettevõtlus riigi suuremat tähelepanu.

Selle tasakaalu nihke tulemusena on Eesti areng muutunud ebaühtlaseks, mis pärsib riigi üldist konkurentsivõimet ja takistab investeeringute laiemat levikut. Just selles kontekstis on valmimas uus üleriigiline planeering Eesti 2050 ehk ÜRP, mis annab sihid ruumilise tuleviku kujundamiseks, aitab luua eeldused nii ettevõtluse arenguks kui ka kvaliteetse elukeskkonna tagamiseks üle Eesti. Praegu on ÜRP jõudnud uuringutele tugineva esmase visioonilahenduseni, milles saab kaasa rääkida.

Üleriigilise planeeringu suunad

Lähtekohana tuleb mõista, et ruum on väärtus, piiranguteta ruumi napib ka hõredalt asustatud Eestis. See ruum hõlmab kogu meid ümbritsevat keskkonda, mille hulka kuuluvad maa, ehitised ja nende vahel toimuv. Valdkonnad konkureerivad ruumi kasutamisel nii konkreetsetes asukohtades kui ka riigis tervikuna.

Kestliku ruumilise arengu saavutamiseks tuleb juba toimivaid võrgustikke ühildada. Näiteks võiksid inimeste elukohad võimalikult palju kokku langeda töökohtade ja teenuste asupaikadega, sadamad peaksid paiknema asustusaladel või nende lähedal. Nii saab vältida asjatut liiklemist ja kulu keskkonnale. Lisaks loob see võimalusi ka ruumi kooskasutuseks.

Eesti tulevase ruumikasutuse üks põhimõte on teha kestlikke valikuid maa kasutuses. Eesmärk on võimalikult palju vältida loodusliku maa täiendavat kasutuselevõttu. Kui see pole võimalik, siis pigem kasutada maad, mis on juba olnud hõivatud, ehk soosida korduskasutust. Äärmisel juhul tuleb kompenseerida loodusele tehtav kahju, et ökosüsteeme võimalikult vähe kahjustada.

Rahvastiku muutus on asustusele suur väljakutse

Rahvastik ja selle paiknemine on ruumilise planeeringu suur mõjutaja. Üleriigilise planeeringu jaoks valminud alusuuringud näitavad, et kui Eesti jätkab senisel kursil, võib aastaks 2050 rahvastik väheneda 79 omavalitsusest 41-s enam kui veerandi võrra, samal ajal kui suuremate linnade ümbruses kasvab elanikkond üle 50 protsendi. Sellised muutused toovad kaasa väljakutsed kogu ühiskonna kestlikule arengule.

Kui senine rahvastikuarengu trend jätkub, toimub ka edaspidi Eesti asustuse mõttes ebaühtlane areng, Tallinn jääb kasvama ja äärealad kahanema. Üleriigilise planeeringuga seatakse ruumilise ja regionaalse arengu põhimõtted, mis aitavad ära kasutada ka pealinnast kaugemate piirkondade potentsiaali ning luua kestlikud võimalused tagada kvaliteetne elukeskkond.

Planeering kui ettevõtluse võimaldaja

Eesti geograafiline asend, piiratud tööjõuturg ja loodusressursside nappus asetavad meie ettevõtluskeskkonna globaalses konkurentsis keerulisse olukorda. Seetõttu on ettevõtluse ruumiline toetamine üks keskseid ülesandeid, millele üleriigiline planeering lahendusi pakub.

See kehtestab põhimõtted, kuidas majanduse arengut ruumiliselt suunata, sealhulgas ettevõtlus- ja tööstusalasid arendada.  Põhimõtete hulgas on võimalik käsitleda ka regionaalseid suuniseid ja prioriteetsete alade määramise kriteeriume. Planeering pakub välja ruumi kooskasutuse suuniseid ja aitab kujundada tööstuse arengut soosivat hoiakut, sest see toetab piirkondade elujõulisust.

Sisuliselt on eesmärk luua planeeringus tingimused, mis soodustavad uute majandusstruktuuride ja ettevõtlusvormide arengut väljaspool pealinna, toetades sellega töökohtade loomist, innovatsiooni levikut ja investeerimiskeskkonna mitmekesistamist.

Arvestades kestlikkuse printsiipi, on praeguste töökoosolekute ja arutelude tulemusena siht hoida looduslikku maad. See oleks võimalik siis, kui tootmistegevuses eelistatakse nii-öelda pruunalasid ehk endise kasutusega tööstusalasid. See aitaks vältida looduslike alade asjatut hõlvamist, kui tegelikult saaks ka teisiti.

Üleriigilise planeeringuga lepime kokku, kuhu võiksid tulla ettevõtluse arendamiseks uued tööstusalad ning kuhu jäävad nende kõrval elamupiirkonnad, kus saavad olema ennekõike paigad looduskeskkonna nautimiseks, ning kuidas luua neist terviklik võrgustik. See annab kõigile selgema pildi, kuhu midagi kavandatakse, ning saame seeläbi hõlpsamini kasvatada üle Eesti mitmekülgset ja konkurentsivõimelist majandust.

Planeering ei näita küll täpset asukohta, kuhu järgmine tööstuspark peaks kerkima, kuid annab ettevõtlus- ja tööstusalade arendamise suunised. Eelistatud on piirkonnad, kus on olemas toimiv taristu – alates elektrist ja veest kuni transpordiühendusteni. Eriti soositakse alasid, kus on võimalik luua tööstussümbioosi, mis muudab tootmise kulutõhusamaks ja keskkonnasõbralikumaks.

Foto: ÜRP valdkondade joonis

Ruumiline areng toetab regionaalseid ettevõtluskeskusi

ÜRP analüüsib ka Eesti tuleviku arengustsenaariume, millest üks selge alternatiiv Tallinna-kesksele arengule on regioonikeskustel põhinev mudel. Sellise visiooni kohaselt toetuvad ettevõtlus ja elukeskkond suuresti kümmekonnale tugevamale linnale: Tartule, Pärnule, Ida-Viru linnastule, Rakverele, Viljandile, Võrule, Kuressaarele, Paidele ja Haapsalule. Need linnad suudavad pakkuda töökohti ja teenuseid nii enda elanikele kui ka ümbritsevate alade inimestele.

Just tugeva keskusega seotud väikelinnadel ja maapiirkondadel on potentsiaal areneda elukvaliteeti väärtustavateks paikadeks, kus on võimalik ühendada töö ja kodu, vältida pikki pendelrännakuid ning hoida elujõulisi kogukondi.

Noorte eelistused ja tuleviku elukeskkond

Uurisime ÜRP-i valmimiseks tehtud uuringute seas ka noorte ruumilisi eelistusi, sest need annavad tulevaste valikute prognoosi sisendi. Noorte hoiakud näitavad, et tuleviku planeeringud ei saa lähtuda ainult

suurlinnade kasvupotentsiaalist. Selgus, et paljud noored soovivad jääda või naasta oma kodukohta ja elada väiksemates keskustes. Eelistatud on isiklik kodu, lühikesed vahemaad töö, kooli ja teenuste vahel ning paindlikud töövõimalused, sealhulgas kaugtöö.

Planeering võtab neid eelistusi arvesse, pakkudes välja asustuse tüpoloogia ja ruumilise struktuuri põhimõtted, mis toetavad selliseid väärtusi. See aitab tagada ka ettevõtetele vajaliku tööjõu püsimise piirkondades, mis seni on jäänud arengust kõrvale.

Majanduslik tugevus = turvaline ja sidus Eesti

Tasakaalustatud ruumiline areng ei ole ainult ettevõtluse ja elukeskkonna küsimus – see on ka julgeoleku ja sotsiaalse sidususe alus. Tugevate regionaalsete keskustega kaetud Eesti suudab paremini tagada varustuskindlust, kriisivalmidust ning sõltumatust tarne-ahelates. Sealjuures pakub ühtlasem asustus ka paremat taristu kasutust, aitab hoida avalikke teenuseid ja tugevdab kogukondade iseseisvust.

Ühine vastutus, ühine tulevik

Üleriigiline planeering «Eesti 2050» ei ole pelgalt ruumiline kaart – see on Eesti tuleviku kokkulepe. Selle suunised ja valikud mõjutavad meie majandust, ettevõtlust, eluviise ja keskkonda aastakümneteks. Praegu on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eestvõttel toimuv protsess jõudnud selleni, et valminud on esmane visioonilahendus, milline võiks olla Eesti asustuste tulevik.

Uus üleriigiline planeering pakub alternatiivse arengu suuna, mis aitab suunata riigi arengut, et tagada tasakaalustatud asustus, tugevad piirkonnad, kestlik elukeskkond ja majanduslik konkurentsivõime. See seab pikaajalised sihid liikuvusele, elamuarendusele, ettevõtlusele, looduskeskkonnale ja energiaarengule, et kogu Eesti oleks elujõuline ja hästi toimiv.

Praeguse visioonilahendusega saab tutvuda üleriigilise planeeringu kodulehel yrp2050.ee, kus saab ka arutelule registreerida. Kõik huvilised on oodatud arvamust avaldama ja andma sedasi oma panuse avalikel aruteludel. Mitmel pool üle Eesti on arutelud juba toimunud. 5. juunil saab osaleda arutelul Tallinnas ministeeriumide ühishoones (Tamme saalis, Suur-Ameerika 1) kell 14–17.

Ettevõtlus- ja tööstusalade ruumilise arengu suunised ÜRP-i alusel

1. Eelistatud on asukohad toimiva taristu (elektri-, side-, veevarustus, raudteed, sh Rail Baltic, sadamad), samuti teiste tööstusettevõtete läheduses; 

2. eelistatud on asukohad, mis võimaldavad ruumi kooskasutust tõhustavat tööstussümbioosi; 

3. eelistatud (suur)tööstuse paiknemine n-ö pruunaladel, st inimkasutusest välja langenud tehiskeskkonnas; 

4. tänapäeva tehnoloogiatega on keskkonnamõjud paljudel juhtudel minimaalsed või leevendatavad, mistõttu võivad sellised tööstusalad paikneda elamu- või puhkepiirkondade vahetus läheduses.