/nginx/o/2025/06/10/16912794t1hdf1c.png)
/nginx/o/2025/06/10/16912791t1h723b.jpg)
Eesti Raudtee kestlikkuse teekond on ehe näide sellest, kuidas vastutustundlikkus saab kasvada loomulikust väärtusest teadlikuks arenguks. Kestlikkuse aruandlus pole olnud pelgalt kohustus, vaid sellest on saanud arengumootor, mis inspireerib leidma uusi võimalusi, tugevdama koostööd ja tõstma esile juba olemasolevat head praktikat. Eesti Raudtee kommunikatsiooni ja ESG juht Monika Lilles räägib sellest teekonnast ja enda rollist.
Sigrid Laev
Kuidas jõudsite kestlikkuse raporti esitamiseni?
Teadlikumal ESG teekonnal oleme olnud juba aastast 2018. Saime aru, et meil on ka aruandluses vaja minna üle uuele kvaliteedile, ja võtsime aluseks Global Reporting Initiative aruandlusstandardi. See oli ka esimene kord, kus suuremas mahus kaasasime ka oma väärtusahelat. Küsisime, mis on nende jaoks vastutustundlikkuse raames meie tegevuses oluline. Sealt edasi ühinesime Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumiga, 2019. aastal saime kuldtaseme vastutustundliku ettevõtluse teemade juhtimise eest. Oleme saanud aina teadlikumaks ning 2024 valmis ESG strateegia, mis suunab valdkonda aastani 2030.
Kui loomulik on see teema ettevõtte töötajate jaoks?
Kestlikkus oli ettevõttes ka varem olemas, ent ei olnud võib olla pakitud sellisel moel, et see on nüüd vastutustundlik ettevõtlus. Pigem tulenes see konkreetsetest teemadest, nagu raudteeohutus. Töötajate vaade ja väärtuspakkumus oli meil alati tugev koostöös neid esindava ametiühinguga. Ka keskkonnaga arvestamine oli meie jaoks loomulik osa.
Kuidas raportit koostasite ja kaua see aega võttis?
Kestlikkuse aruande tegemise otsustasime 2023. aasta lõpus. Saime aru, et 2024 tuleb alustada tööd, et 2025. aasta alguses oleks raport valmis. Lisan teistele mõtteaineks, et ei tasu karta ka abi küsimist, teinekord ei pruugi ettevõttes ressurssi olla, et ära katta kõiki direktiivi aspekte. Alustasime huvigruppide küsitlusega, tegime topeltolulisuse analüüsi, väärtusahela protsessi ja nii sammhaaval edasi. Eeltööks peab arvestama vähemalt aasta, et teha seda mõtestatult ja korralikult. Strateegia koostamine kestis suve keskpaigast detsembrini.
Milline oli raporti loomise käigus saadud peamine kasu?
Eeltöös tulid välja kohad, mida varem piisavalt ei adresseeritud, näiteks kogukonnaga koostöö. Toimetasime küll selles vallas, aga meil polnud mõõdetavaid tegevusi, nüüd suuname seda teadlikumalt. Eks raudteeohutus on jätkuvalt suurim huvigruppide ootus meile. Raudteetaristu elektrifitseerimine kerkis samuti esile, mis on praeguseid tegevusi arvestades loogiline areng.
Mis nõudis kõige rohkem pingutust või leidlikkust?
Andmete kogumine pakkus väljakutseid, sest erinevad andmeomanikud koguvad neid eri viisil ja põhjalikkuses. Oli ka uusi CSRD-ga kaasnevaid aspekte, töötajate kohta lisandus näiteks palgatasemete teema. Skoop 3 ehk tarneahela jalajälje hindamine oli keeruline, kuigi alustasime tarne-ahela küsitlusega. Saime 2024. aasta aruande tarbeks tarnijate esisajalt 41 vastust, mis oli esimese korra kohta märksa parem, kui lootsime. Samas oli märgata, et andmete küsimine mõjus mõnele töövõtjale ka ehmatavalt. Mingil määral tajusime kartust, et kas see nüüd otsustab minu partnerluse. Eks selline küsimustik loob ka lisakoormust, aga olen tänulik, et tarneahela partnerid mõistavad, et selles suunas tasub liikuda.
Tuli raporti kaudu esile mõni seni varju jäänud teadmine või suundumus?
Jah, kogukonnavaade tuli rohkem välja topeltolulisuse analüüsist, seal tunneme suuremat vastutust edasi minna. Teeme seal erinevaid asju. Näiteks käisime 30 kolleegiga Kopli kaubajaama ala puhastamas, mis saab tulevase putukaväila alaks. Kogusime üle 30 koti prügi, nüüd saame selle heas korras üle anda. See näitas, kuidas saame ettevõtte vajadusi ja kogukonna ootusi ühendada. Kopli kaubajaama saab pisut kokku võetud selleks, et võimaldada seal kergliikluse taristut Põhja-Tallinna elanikele.
Millist tagasisidet olete raportile saanud?
Raport sai äsja avalikuks, seega tagasisidet on veel vähe. Nõukogu ja omaniku tagasiside on olnud toetav. Mind on kutsutud oma kogemust jagama. Tähtis osa sellises aruandluses ongi tegelikult kogemuste jagamine. Alguses tundub aruandlus keeruline ja võib võtta aega. Aga tasub ikka proovida ja sealt edasi on juba iga samm lihtsam. Ettevõtete õppimiskoht on ka see, kuidas luua aruandlust sellisel kombel, et see oleks võrreldav.
Kas plaanite kestlikkuse aruandlust tulevikus täiendada?
Kindlasti täiendame. Soovime tarnijate andmeid paremini koguda, kliimakindluse ja keskkonnahoiu osas analüüse teha ja mõõdikuid ühtlustada. See protsess inspireerib, toob välja arengukohti ja julgustab nägema võimalusi.
/nginx/o/2025/06/10/16912792t1h0a37.jpg)
Mis on Eesti Raudtee jaoks peamised kestlikkuse teemad?
Raudteeohutus on prioriteet number üks. Meil on veel omajagu teha raudteetaristu ohutuse tõstmises. Töötajate mitmekesisus ja järelkasv on tähtsad, samuti reisijate mugavus ja koostöö kogukonnaga. Loomulikult on tähtis ka kliendivaade. Oleme alustanud reisijate vajadusest tulenevalt ootekodade ümberehitusega. Käime ka koolides ja lasteaedades, oleme aastate jooksul tuhandeid lapsi raudteeohutuse alal koolitanud. Oleme ka elutähtsa teenuse osutaja, teeme koostööd eri partneritega, et tagada toimepidevust ja operatiivsust. Keskkonnateemade vaates on raudteetaristu elektrifitseerimine üks suuremaid samme, mida saab transpordisektori jalajälje vähendamiseks teha. Kuna ostame vaid taastuvatest allikatest elektrienergiat, siis mõjutame seeläbi ka oma kliente.
Kuhu soovite kestlikkuse vallas järgmise aastaga jõuda?
Tahame jõuda elektrifitseerimisprojektiga jõudsalt edasi, suurendada taaskasutust ning arendada rohetaristut (nt Kopli putukaväil). Tapa sorteerimisjaama ümberehitus on üks hea näide, kus üle 80 protsendi materjalidest oli taaskasutatud. Nüüd panime konkreetsed taaskasutuse eesmärgid nii raudteehoolduses kui ka ehituses. Uuendame masinaparki, püüame vähendada müra, jälgime elektritarbimist ning vähendame ettevõtte jalajälge. Töötajate suunal on fookuses mitmekesisus, vaimse tervise hoidmine, peresõbralikkus ja raudteelaste järelkasvu tagamine.
Kuidas mõjutavad Euroopa Komisjoni leevendused teie tegevust?
Oleme pigem ootel, kuidas tulevikus meie kohustus välja näeb, kuid samme tagasi ei tee. Tahame jätkuvalt luua väärtust, hoida head aruandlust ja olla ettevõttena läbipaistev.
Mida annab see töö isiklikult sulle ja kuidas selleni jõudsid?
Sain kestlikkuses inspiratsiooni oma varasema tööandja juures hea kolleegi Katrin Batsiga koos tegutsedes. Kui tulin kaheksa aastat tagasi Eesti Raudteesse, nägin võimalust need teemad «ära pakkida» ja teadlikult arendada. Vastutustundlik suhtumine on olnud ettevõtte lahutamatu osa, minu roll on olnud seda paremasse vormi pakkida, teadlikult arendada ja suunata.
Eesti Raudtee on suur tööandja üle 700 töötajaga, meil on suur panus nii hangetes, kogukondadega koostöös kui ka ohutusteemades, neid näiteid on lõputult. Kestlikkuse arendamine annab mulle igapäevast inspiratsiooni, tunnen, et mu tööst on kasu, ja olen uhke, et ettevõte on nii palju arenenud. See on põnev teekond, millel oleme.