:format(webp)/nginx/o/2023/08/30/15557877t1h188d.jpg)
/nginx/o/2021/12/06/14245341t1h5180.jpg)
Suvi ei too paljudele üksnes puhkust – ligi pooled tööotsijad kaaluvad sel hooajal lisatöö tegemist, selgub hiljutisest CV.ee tööturu monitooringust. Põhjuseid selleks on mitmeid, alates isiklikest ambitsioonidest kuni praktiliste vajadusteni. Ka ootused teenitavale tasule on üsna konkreetsed, jäädes enamasti alla üht kindlat piiri.
Lisatööst saadav sissetulek aitab töötajatel igapäevaelus paremini toime tulla – see aitab katta püsikulusid, koguda raha eesmärkide saavutamiseks ning luua puhvreid ootamatute väljaminekute jaoks. Paljud kasutavad lisaraha ka puhkusekulude katmiseks või hobidesse panustamiseks, mõnel juhul ka võlgade vähendamiseks.
Ootused lisatööst saadavale tasule
501–700 eurot (30,4 protsenti)
701–1000 eurot (26,1 protsenti)
Kuni 500 eurot (20,9 protsenti)
1001–1500 eurot (13,3 protsenti)
1501–2000 eurot (5 protsenti)
Rohkem kui 2000 eurot (4,4 protsenti)
«Puhkuse asemel pannakse suvel käed rohkem tööle, et puhkus oleks üldse võimalik. See ütleb palju selle kohta, kuhu oleme jõudnud,» sõnab CV.ee kommunikatsioonijuht Karl Oder. «Lisatöö ei ole aga ilmtingimata tabu ja negatiivne nähtus. See pole ainult märk vajadusest – see näitab ka Eesti töötajate paindlikkust, sihikindlust ja tahet endaga ise hakkama saada. Ja sellised inimesed on tööandjatele väärtuslik aare.»
Lisatööd soovitakse teha seal, kus see on mugav ja kättesaadav. Kõige enam eelistatakse töötada oma kodukohas või lähedal asuvas piirkonnas. Iga viies tööotsija eelistab teha lisatööd kodukontorist.
Populaarseimad valdkonnad lisatööks
- klienditeenindus (34 protsenti)
- administratiivtöö (29 protsenti)
- tööstus/tootmine (17 protsenti)
- turundus (15 protsenti)
- toitlustus ja turism (14 protsenti)
Samas märkis Oder täpsustavalt, et peamiselt otsitakse tööd, mida saab teha põhitöö kõrvalt (49,3 protsenti), tööd, mis on tehtav vaid kaugtööna (17,6 protsenti), hooajalist (suve)tööd (11,3 protsenti), tööd puhkuseperioodil või nädalavahetustel (10,3 protsenti) ning ajutist tööd konkreetsete projektide/sündmuste jaoks (9,6 protsenti).
Kõik töötajad ei tunne siiski huvi lisatöö vastu. Peamisteks põhjusteks on soov keskenduda põhitööle ja vabal ajal puhata, eelistus stabiilse töökoha vastu, kus ei ole vajadust lisatööd teha või lihtsalt ajapuudus. Vaid viiendik töötajatest ütleb, et nende põhitöö sissetulek on piisav ning lisatöö ei ole vajalik.