:format(webp)/nginx/o/2023/08/30/15557877t1h188d.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2025/06/10/16912128t1h2c6f.jpg)
7. juunil kirjutas Postimees, et Euroopa Liidu (EL) riigid tahavad kärpida reisijate õiguseid lennu hilinemisel. Mida arvavad sellest aga reisikorraldajad?
Euroopa Liidu liikmesriikide napp enamus kiitis 5. juunil heaks lennureisijate õiguste reformi, mis vähendab märgatavalt reisijate õigust saada hüvitist hilinenud lendude eest. Sealjuures tagas muudatuse mitme väikeriigi viimase hetke meelemuutus, mille taga olid kulissidetagused kokkulepped, kirjutas Euractiv.
Allikas kirjutas, et kehtivate reeglite järgi on reisijatel õigus saada 250–600 euro suurust hüvitist, kui lend hilineb rohkem kui kolm tundi – seda Euroopa Kohtu varasemate otsuste alusel. Kuid 5. juunil transpordiministrite kohtumisel Luxembourgis lepiti kokku reeglites, mis pikendavad hilinemise künniseid ja vähendavad hüvitise suurust. Uute reeglite vastu hääletasid Saksamaa ja Hispaania, keda toetasid ka Sloveenia ja Portugal.
Mida arvavad reisikorraldajad?
Estraveli esindaja Katrin Aaslaid, erakliendisuhete ja turundusosakonna juht, märkis Postimehele, et tavareisijat mõjutab see nõnda, et osade reisitõrgete puhul on reisijal vähem lootust lennuvedaja poolsele rahalisele hüvitisele. «Loodetavasti jääb siiski alles hoolitsuskohustus ehk võimalus pika hilinemise korral lennukompanii kulul nii kõht täis süüa kui vajadusel hotellis välja puhata,» lisas ta.
Aga üldiselt tasuks Estraveli sõnul selliste reisitõrgete puhul panustada vähem lennufirma pakutavale ja pigem investeerida korralikku reisikindlustusse – nii on enam lootust ka võimalike hilinemiste/tühistamiste puhul meelepärase alternatiiviga võimalikult väikese ajakuluga sihtkohta jõuda.
«Lennufirma seisukohalt toovad pakutud muutused muidugi suurt rahalist kokkuhoidu,» toonitas Estravel. Nad lisasid, et mõned allikad väidavad, et kompensatsioonide väljamaksed võivad väheneda lausa 60 protsenti. «Jääb vaid üle loota, et vähemalt osa kokkuhoiust läheb soodsamate piletihindade näol ka reisijatega jagamisele.»
Tegu on klassikalise lennufirmade lobitegevusega, mille eesmärk on selgelt kulude vähendamine ja kasumi suurendamine. «Lisaks võib eeldada, et kui hüvitiste vähendamine läbi läheb, annab see lennufirmadele veelgi suurema vabaduse oma tegevust reisija arvelt optimeerida, näiteks müüa pileteid üle, vähendada klienditeeninduse kvaliteeti või lennuplaanide täitmise täpsust. See süvendab riski, et reisija õigused ja ootused jäävad veelgi nõrgemale positsioonile. See tähendab, et võidab eelkõige lennufirma ja kaotab reisija,» nentis Estravel.
«Kindlasti tasuks mainida ka, et Euroopa Liidu lennureisija õiguste süsteem on seni olnud üks tugevamaid tarbijakaitse kaitsemeetmeid. Üldine hüvitiste kärpimine võib aga anda signaali, et reisija õigused on vähem olulised ja hakkavadki olema edaspidi lennufirmade poole kaldu,» märkis Estravel.
Novatoursi turundus- ja suhtekorraldusjuht Olev Riisberg ütles Postimehele, et kahtlemata on lennuettevõtte poolt makstav hüvitis ning selle suurus reisijale oluline, pakkudes kindlustunnet, et lennu hilinemise või tühistamise tõttu tekkinud kahjud saavad kompenseeritud, ent kahjuks ei saa firma hetkel kommenteerida arutlusel olevat eelnõu, millega nähakse ette lennuettevõtete hüvitiskohustuse vähendamine.
«Loodame, et arutelude ja põhjalike analüüside tulemusel leitakse õiglane lahendus, mis tagab tasakaalu reisija, reisikorraldaja ja lennuettevõtte õiguste vahel,» sõnas Riisberg.
Euroopa Liidus reguleerib Riisbergi sõnul reisijatele lennureisist mahajätmise ning lendude tühistamise või hilinemise eest antava hüvitise korda määrus (EÜ) nr 261/2004. «Määruse põhjenduses 7 on selgitatud, et määruses sätestatud kohustuste täitmine peab jääma tegutsevale lennuettevõtjale, kes lennu teostas,» ütles Novatoursi esindaja ja lisas, et hilinenud lennu eest hüvitise saamise korda reguleerivad sama määruse artiklid 6 ja 7. «Nimetatud artiklite alusel tekkiv reisija õigus nõuda kompensatsiooni kuulub rahuldamisele lennuettevõtja poolt, mitte reisikorraldaja poolt.»