Kabulist võib saada esimene kaasaegne linn ilma joogiveeta

27. aprillil 2025. Kabuli lastel tuleb vett tassida kannudega kaevudest või osta tankeritest, mis küsivad vähemalt kaks korda rohkem kui riigi omanduses olev ettevõte, kusjuures joogivesi on veelgi kallim, kuna linn võitleb juurdunud veekriisiga. ÜRO andmetel elab 85 protsenti elanikkonnast vähem kui ühe dollariga päevas. Foto: AFP/SCANPIX

Afganistani pealinna Kabuli ähvardab enneolematu katastroof: linn võib olla esimene kaasaegses maailmas, kus joogivesi täielikult otsa saab. Humanitaarorganisatsiooni Mercy Corps raport hoiatab, et kui praegused trendid jätkuvad, võivad kõik Kabuli põhjaveekihid ammenduda juba aastaks 2030. See seab ohtu seitsme miljoni elaniku elu ja toimetuleku.

Põhjavee tase on viimase kümne aastaga langenud kuni 30 meetrit, kuivaks on jäänud ligi pooled puurkaevud – Kabuli elanike peamised joogiveeallikad. Linn tarbib aastas 44 miljonit kuupmeetrit vett rohkem, kui loodus suudab taastoota, kirjutab The Guardian.

Lisaks veepuudusele on üha süvenevaks probleemiks reostus. Mercy Corpsi hinnangul on kuni 80 protsenti Kabuli põhjaveest tervisele ohtlik, sisaldades rohkesti reovee jääke, soolasust ja arseeni. Paljud pered kulutavad kuni 30 protsenti oma sissetulekust veele ja üle kahe kolmandiku elanikkonnast on langenud veega seotud võlgadesse.