NElli janson ⟩ Investeerimise hetkeseis ja tulevik – mida iga investor peaks teadma

Fotol LHV investorkogukonna juht Nelli Janson. Foto: Karl Kirt

Kui mõni aasta tagasi tähendas investeerimine pigem pensionifondi regulaarset sissemakset või mõne tuttava IPOs osalemist, siis nüüd on pilt palju dünaamilisem. Uus põlvkond investoreid kujundab oma strateegiaid globaalses võtmes, manööverdades majanduspoliitiliste pöörete, sõja, tehisintellekti ja rohetehnoloogia arengu keerises. Kus Eesti investor praegu asub ja milline saab olema tema järgmine samm, rääkis Postimehele LHV investorkogukonna juht Nelli Janson.

«Aktiivseid jaeinvestoreid on ikkagi vähemuses ja keeruline on välja tuua tüüpprofiili,» vastas Janson, kirjeldades üht tüüpilist investeerimishuvilist. «Keskmisest aktiivsem investor on see, kes on endale kokku pannud peamiselt üksikaktsiatest koosneva investeerimisportfelli ja mida ta ise regulaarselt jälgib ning juhib. Üksikaktsiatesse investeerimisega tehakse algust üldiselt kodumaisel börsil, misjärel liigutakse edasi välisturgudele. Kõige sagedamini USA börsile. Sellisel investoril on nii aega, huvi kui ka kapitali oma investeeringutega rohkem tegeleda. Kõige tõenäolisemalt on ta vanuses 30–45 (ehkki viimastel aastatel on noorte osakaal jõudsalt kasvanud), mees (ehkki naiste osakaal aktiivsete investorite hulgas kasvab kiiresti) ja kõrgharidusega, mis on tihtipeale seotud majanduse või tehnoloogia valdkonnaga,» rääkis Janson, milline on üks investeerimishuvilise tüüpprofiil.

Küsimusele, kas oleme praegu investeerimisbuumi alguses, tipus või langusfaasis, vastas Janson, et huvi investeerimise vastu kipub käima käsikäes majandustsüklitega – kord kasvab, kord vaibub. «Ilmselt on paljudel meeles 2021. aasta investeerimisbuum, mida Eestis toitis eelkõige rekordiline arv börsile tulevaid ettevõtteid. Esmamärkimistes osaleti üsna valimatult ja põhiküsimus polnud enam see, kas ettevõttel on pikaajalist potentsiaali, vaid kas üldse õnnestub märkimisel aktsiaid kätte saada. Sellist käitumist nimetatakse FOMOks, mis tuleneb ingliskeelsest väljendist fear of missing out ehk hirmust turu tõusulainest ilma jääda. Tavaliselt päädib selline eufooria krahhiga, kus kõige valusamalt saavad pihta just oma teekonna alguses olevad tehnoloogiaettevõtted, mille suurim väärtus võibki piirduda üksnes suurejooneliste lubadustega,» kirjeldas Janson.