/nginx/o/2024/06/04/16122588t1h7128.png)
/nginx/o/2025/06/06/16899611t1hf3e5.jpg)
Kestlikkus on Rail Balticu projektis tugevalt põimunud meie põhitegevustega – need läbivad kogu projekti kõiki etappe ja mõjutavad otseselt nii meie igapäevaseid otsuseid kui ka laiemat strateegilist suunda.
/nginx/o/2025/06/06/16899652t1hac78.png)
Miks hakkasite looma kestlikkusstrateegiat?
Kuna projektil on märkimisväärne mõju keskkonnale, kohalikele kogukondadele ja ühiskonnale tervikuna, ei saa me kestlikkust käsitleda kõrvalteemana. Meil on kohustus tegutseda nendes valdkondades vastutustundlikult, otsida tasakaalu erinevate huvide vahel ning suunata oma tegevust nii, et meie hea mõju kestaks ja oleks läbimõeldult juhitud.
Kestlikkusstrateegia loomine sai alguse peamiselt kahel põhjusel: omaniku seatud ootused ning teadmine, et tulevikus hakkavad meid mõjutama Euroopa Liidu kestlikkuse aruandluse nõuded. Kuigi Euroopa Liit liigub praegu regulatsioonide lihtsustamise suunas, ei ole see muutnud meie fookust. Oleme algusest peale käsitlenud strateegiat mitte pelgalt vastavusmeetmena, vaid kui võimalust luua ettevõttele sisulist väärtust, tugevdada juhtimist ja tõsta läbipaistvust.
Strateegia loomine võimaldab meil tuua keskkonna-, sotsiaalsed ja ärijuhtimise teemad (ESG) ühe katuse alla, siduda need olemasoleva äristrateegiaga ning luua tugevamad seosed eri protsesside vahel. Meie eesmärk ei ole lihtsalt strateegiline dokument, vaid tööriist, mis aitab juhtida ettevõtet teadlikumalt, langetada kestlikumaid otsuseid, maandada riske ning tegeleda oma mõjudega süstemaatiliselt pikas perspektiivis. Samuti näeme, et võiksime lähiaastail vabatahtlikult hakata avaldama kestlikkusaruandlust, et suurendada oma tegevuse läbipaistvust ja usaldusväärsust.
Kuidas strateegia loomine välja nägi – millised etapid sellel olid? Kes kaasati strateegia loomisesse?
Seadsime strateegia loomisel eesmärgiks, et see toetuks kestlikkusaruandluse direktiivi (CSRD) raamistikule. Soovisime, et meie strateegia rajaneks põhjalikule mõjuanalüüsile ja vastaks ka meid ees ootavatele aruandluskohustustele.
Protsessi esimene samm oli põhjalik taustaanalüüs. Vaatasime läbi olemasolevad nõuded keskkonna- ja kliimamõjude hindamiseks ning varasemad riskihindamised. Tutvusime ka valdkonna hea praktikaga, uurides, kuidas teised sarnased organisatsioonid on oma kestlikkuse teemadele lähenenud.
Strateegia loomiseks tuli kaardistada nn väärtusahel, et mõista, millised projektiga seotud tegevused ja osapooled võivad tuua kaasa tõsist mõju või riski, aga ka võimalust luua. Meil tegi kaardistuse keerukaks asjaolu, et tänane arendusetapp erineb märgatavalt tulevasest opereerimisfaasist. Keerukust aitas leevendada tänaseid tegevusi ja tuleviku ärimudeleid mõistvate protsessijuhtide kaasamine. Selle kaardistuse alusel saime hinnata, kus on meie kestlikkusalane mõju suurim ja millele peaksime rohkem tähelepanu pöörama.
Tähtis osa protsessist oli sidusrühmade kaardistamine ja kaasamine. Soovisime saada laiapõhjalist sisendit inimestelt ja organisatsioonidelt, keda meie tegevus võib mõjutada. Kaasatud olid nii meie töötajad kui ka avaliku sektori asutused, tulevased kliendid, olulised koostööpartnerid ning kohalike kogukondade esindajad, sealhulgas külaseltsid.
Sidusrühmade arvamuste kogumiseks kasutasime nii küsitlusi kui ka intervjuusid. Eesmärk oli saada mitmekesine ülevaade sellest, milliseid mõjusid, riske ja ootusi erinevad osapooled kestlikkusteemades näevad. Jõudsime järeldusele, et peamised teemad meie strateegias on seotud kogukondadega.
Kuidas toimub RBE-s kogukondade kaasamine?
Kuigi töö strateegia loomisel alles käib, ei tähenda see, et tegevused oleksid pausil. Kogukondade kaasamine toimub meil nii planeerimis- kui ka ehitusfaasis.
Meil töötab ettevõttes kogukonnajuht, kelle roll on hoida avatud ja usaldusväärset suhtlust Rail Baltic Eesti arendaja, kohalike elanike ja omavalitsuste vahel. Tema ülesanne on tagada, et kogukonnad oleksid projektist hästi informeeritud ning et nende mured, ettepanekud ja küsimused jõuaksid õigete inimesteni. Samuti aitab ta ennetada arusaamatusi ja lahendada tekkivaid probleeme.
Kas on mõni konkreetne näide, kuidas kogukonna sisend on reaalselt midagi mõjutanud?
Ühel meie ehituslõiku tutvustaval infokohtumisel tõusis arutelu käigus esile teema, mis puudutas kogukonda väga otseselt. Elanikud said teada, et kavandatavate ehitustööde tõttu plaanitakse ajutiselt ümber suunata senine bussiliin, mida paljud iga päev kasutasid.
Kohtumisel selgitasid elanikud, kui tarvilik see ühendus nende jaoks on. Eraldi toodi välja, et liini ajutine sulgemine mõjutaks tugevalt just lapsi ja noori, kelle jaoks buss on igapäevane sõiduvahend kooli ja huviringidesse. Tänu kogukonna aktiivsele reageeringule otsustati plaan üle vaadata. Koostöös omavalitsusega leiti lahendus, mis võimaldas säilitada olulise ühenduse ka ehituse ajal.
Kuidas toimub kogukondadega suhtlus ehitusprojektide puhul – millal nad kaasatakse ja kuidas nendega koostööd tehakse?
Koostöö kogukondadega toimub mitmel viisil. Nüüd, kus Rail Balticu arendamine on jõudnud aktiivsesse ehitusfaasi, tuleb hõlmata kogukondi kohe pärast ehituslepingu sõlmimist. Koostöös töövõtja projektimeeskonnaga korraldame infokohtumise, kus tutvustame planeeritavaid ehitustöid, ajakava ja veoteid. Nii on kogukonnal võimalus tutvuda ehitajatega ja esitada ehitust puudutavaid küsimusi.
Lisaks on töövõtja loonud iga ehituslõigu kohta eraldi objektilehed, kust saab mugavalt jälgida tööde kulgu ja tähtsamaid uudiseid. Infot jagame ka kodulehe, sotsiaalmeedia ja infokirjade kaudu, et teave jõuaks võimalikult paljude inimesteni.
Suhtlus kogukonnaga ei piirdu ainult infokohtumisega. Kogu ehitusperioodi vältel hoiame pidevalt ühendust, vastame küsimustele ning vajadusel korraldame täiendavaid kohtumisi ja arutelusid. Meie eesmärk on tagada, et ehitus kulgeks võimalikult sujuvalt ning kogukond tunneks end informeerituna ja kaasatuna. Soovime, et kogukonnad saaksid neid puudutavates tegevustes ise aktiivselt kaasa rääkida ja koostöös leida kõikidele osapooltele sobivaid lahendusi.
Milline roll saab olema teie kestlikkusstrateegial projektis laiemalt?
Meie kestlikkusstrateegia ja -poliitika on ka meie alliansslepingut vundament. Koostöös partneritega hakkame ühiselt mõtestama, kuidas me kogu projekti raames kestlikkuspõhimõtteid rakendame, milliseid eesmärke ehituses seame ja kuidas hakkame oma edukust mõõtma.
Samuti oleme koostöös Läti ja Leedu kolleegidega seadmas kogu projektile ühiseid kestlikkuseesmärke ja -mõõdikuid, et liikuda üheskoos samas suunas. Näiteks on meil kokku lepitud põhimõtted sidusrühmade kaasamise osas ning eesmärk suurendada ühise aruandluse kaudu projekti läbipaistvust.
Kestlikkusstrateegia loomine on meie jaoks pidev protsess, mitte ühekordne pingutus. Meie eesmärk on tagada, et strateegia ei jääks paberile, vaid toetaks igapäevaseid tegevusi ja otsuseid ning looks väärtust meie huvirühmadele.
Vaata lisaks: www.rbestonia.ee