Majanduskasvu kuulutamise taga oli silmamoondus - tegelikult läks Eesti jälle langusesse

Kuu aega tagasi avaldatud mudelile tuginev kiirhinnang lubas loota majanduskasvu, kuid see alahindas neljanda kvartali ühekordseid mõjusid. Ühekordne mõju – eelmise aasta neljandas kvartalis oli automaksueelne erakordselt suur sõidukite müük. Foto: Arvo Meeks

Eesti majandus ei saa kuidagi languses üle. See, et eelmise aasta lõpus majandus kasvas, oli kõigest automaksuga seotud ostubuumist tingitud statistiline põrge.

Kui veel kuu tagasi oli statistikaameti kiirhinnang, et Eesti majandus kasvas esimeses kvartalis 1,2 protsenti, siis nüüd muutis amet kasvunäitaja kõigile halvaks üllatuseks 0,3-protsendiliseks languseks.

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuht Robert Müürsepp selgitas, et kuu aega tagasi avaldatud mudelile tuginev kiirhinnang lubas loota majanduskasvu, kuid see paraku alahindas neljanda kvartali ühekordseid mõjusid. «Neljandas kvartalis leidis aset tänavu kehtima hakanud automaksueelne erakordselt suur sõidukite müük. Selle märkimisväärset vähenemist esimeses kvartalis ei suutnud aga mudel täiel määral arvesse võtta. Samuti on majandusel jätkuv hinnasurve, mis vaatamata toodangu kiiremale kasvule jooksevhinnas hoiab reaalnäitajaid tagasi,» ütles Müürsepp.