Elektrihind tuleb palju-palju kallim, kui poliitikud seda näitavad

Annela Anger-Kraavi ­sõnul tuleb praeguste mudelite järgi välja, et mõistlikum energiahind saavutataks siis, kui me suudame oma kohapealsed ressursid ära ­kasutada. Foto: Konstantin Sednev

Cambridge’i ja TalTechi teadlased said valmis värske uurimistöö, millest selgub, kui palju elekter ühe või teise energiavaliku korral Eesti inimestele maksma hakkab. Etteruttavalt: on kaks suurt tundmatut – esiteks, kui palju me tarbime, ja teiseks, kui palju riik plaanib hinnale tasudena juurde panna.

Annela Anger-Kraavi Cambridge’i Ülikoolist ning Mart Landsberg ja Hannes Abagus TalTechist said valmis Eesti energiastsenaariumide uuringu. «See oli meie oma initsiatiiv, keegi seda ei rahastanud,» kinnitas Anger-Kraavi. Tema huvi Eesti energiastsenaariumite vastu tõukus sellest, et kui ta ise kliimaministeeriumist alternatiivseid stsenaariume küsis, siis selgus, et neid seal polegi.

Teadlased rõhutasid, et stsenaariumide näol pole tegu prognoosiga ning neisse pole pandud sisse võrgutasu, sageduse reservitasu ja muud – ehk nemad tegid valmis pool rehkendust, teine pool tuleb veel kalkuleerida, aga laias laastus on nii, et praegu moodustavad elektri lisatasud arvest umbes poole.