/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2025/01/10/16589730t1h6e03.jpg)
Läti riik ei jälginud koroonapandeemia ajal Air Balticusse investeeritud vahendite tootlust ning tegutses pigem «rahakoti» kui asjatundliku ja nõudliku kapitaliühingu omanikuna, teatas riigikontroll neljapäeval lennufirmasse pandeemia ajal tehtud investeeringute auditi tulemustest.
Kokku investeeris riik Air Balticu aktsiakapitali 545 miljonit eurot, sealhulgas 340 miljonit eurot aastatel 2020–2022 Covid-19 kriisi tagajärgede leevendamiseks, suurendades seeläbi oma osalust ettevõttes 80,05 protsendilt 97,97 protsendile.
Riigikontroll jõudis järeldusele, et ükski järelevalvetasand – transpordiministeerium, Air Balticu nõukogu ega valitsus – ei rakendanud investeeringute tootluse soodustamiseks piisavalt meetmeid.
Riigikontroll meenutas, et riik võttis algselt kohustuse tagastada esimeses järgus Air Balticusse investeeritud 250 miljonit eurot ning see kajastus selgelt nii ametlikes dokumentides kui ka avalikes avaldustes kuni 2023. aasta juunini.
Aastal 2021 kinnitatud strateegia kohaselt pidi vahendid tagasi saama esmase avaliku pakkumise (IPO) tulemusel, mille käigus tuli müüa osa riigile kuuluvatest aktsiatest ja vähendama osalust 51 protsendini.
Riigikontroll märkis aga, et strateegiaga ei kaasnenud konkreetset tegevuskava ja seda ei ole kunagi muudetud, hoolimata olulistest muutustest, sealhulgas pandeemia teisest lainest, Venemaa sissetungist Ukrainasse, muredest lennukimootoritega ja korduvatest muudatustest Air Balticu äriplaanis. Samal ajal investeeris riik ettevõttesse veel 90 miljonit eurot.
Mullu augustis otsustas valitsus vähendada Air Balticu aktsiakapitali 571 miljoni euro võrra, sest ettevõte pidas seda eduka IPO oluliseks tingimuseks.
«Sellest ajast alates on valitsuse ja Air Balticu esindajad avalikult ja alusetult väitnud, et investeeringult tasuvust kunagi ei planeeritud, või rõhutanud, et riiklik toetus on maksude ja majandusliku panuse kaudu end juba ära tasunud,» märkis riigikontroll.
Riigikontroll kutsus 2021. aastal valitsuskabinetti üles algatama Air Balticu investeeringute tasuvusega seotud riskide juhtimiseks erimenetluse, kuid valitsus seda ei teinud. Järelevalvet jätkati vastavalt 2015. aasta eeskirjadele.
Kuni 2024. aasta detsembrini koostas valitsuskabinetile Air Balticu olukorra kohta aruandeid tegelikult lennundusettevõte ise. Aruanded, välja arvatud juhul, kui need puudutasid täiendavate investeeringute vajadust, rõhutasid peamiselt Air Balticu tegevuse häid aspekte, kuid ei maininud mitmesuguseid rahalise olukorraga seotud riske.
Enamik aruandeid ei olnud avalikult kättesaadavad ning valitsuse järelevalve ei tuginenud näitajate ja tulemuste struktureeritud analüüsile, mis võimaldanuks jälgida investeeringute taastamise edenemist ja tuvastada õigeaegselt riske.
Riigikontroll märkis, et transpordiministeerium ei ole endiselt loonud kapitaliühingu juhtimissüsteemi, mis võimaldaks riigil rakendada valdkonna strateegilisi eesmärke ja kasutada ressursse mõistlikult. Ministeerium ei saa endiselt olulist teavet, mis on vajalik täielikuks järelevalveks Air Balticu üle, sealhulgas näiteks andmed töötajate palkade ja kapitaliinvesteeringute kohta.
Air Balticu nõukogu omakorda ei teostanud piisavat järelevalvet juhatuse liikmetele tehtavate maksete piirangute üle. Vaatamata keerulisele finantsolukorrale juhatuse tasu suurenes ning 2022. aastal maksti juhatusele isegi 2019. aasta eest boonuseid «Covid-19» tagajärgede ületamiseks tehtud investeeringute teisest osast.
Riigikontroll leidis ka, et riik ei ole piisavalt jälginud Air Balticu äriplaani ja rahalise seisundi muutusi, et soodustada investeeringute tagasisaamist, samas ei ole riigi täielik osalemine äriplaanide väljatöötamises veel tagatud.
Riigikontrolli nõukogu liige Mārtiņš Āboliņš märkis, et Air Balticu praeguse äriplaani elujõulisust on vaja tõsiselt hinnata.
«Ettevõtte rahaline seisund on keeruline – seda kinnitavad nii mullune kui ka selle aasta alguse kahjum, negatiivne omakapital, samuti oluliselt hilinenud ja korduvalt edasi lükatud IPO protsess. Enam ei räägita sellest, et riik suudaks IPO tulemusel investeeritud vahendid tagasi saada. Vastupidi, ettevõte viitab otseselt täiendava riikliku rahastamise vajadusele ja ilma selleta on IPO elluviimine ebatõenäoline,» märkis ta.
Vaatamata asjaolule, et ettevõte on kiiresti arenenud ja saavutanud algselt kavandatud lennukipargi suuruse, on selle rahaline seisund halvenenud.
«Meie arvates on riigi vahendite edasised investeeringud lennufirmasse praeguse mudeli alusel ilma selle elujõulisust ja jätkusuutlikkust hindamata põhjendamatud. Kutsume transpordiministeeriumi, ettevõtte nõukogu ning valitsust üles otsima edasiseks arenguks ratsionaalseid ja majanduslikult mõistlikke alternatiive,» rõhutas Āboliņš.
Praegu kuulub riigile 97,97 protsenti Air Balticu aktsiatest, finantsinvestorile Aircraft Leasing 1 aga 2,03 protsenti.
2024. aastal tegutses Air Balticu kontsern auditeeritud kahjumiga 118,15 miljonit eurot võrreldes eelmise aasta kasumiga ning selle käive kasvas 11,9 protsenti 747,57 miljoni euroni.