Eesti majandususaldus oli aprillis 0,9 punkti võrra madalam kui märtsis, selgub Euroopa Komisjoni andmetest.
Eesti majandususaldus aprillis langes
Aprillis oli Eesti majandususaldus 102,9 punkti seda on vähem kui märtsis, kui näitaja on üle ajaloolise keskmise, vahendab konjunktuuriinstituut.
Kindlustunne langes viimase kuuga tööstuses ja tõusis kõigis muudes majandussektorites (kaubanduses, teeninduses, ehituses) ning tarbijatel.
Tööstussektori kindlustunde vähenemise taga on eelkõige iga kolmanda ettevõttejuhi hinnang tavapärasest väiksemale nõudlusele ettevõtte toodangule, samuti oli eksporttellimusi aprillis natuke vähem kui eelmisel aastal samal ajal.
Varud samal ajal ohtlikult suurenenud ei ole ja prognoos pole halb. 43 protsenti ettevõtjate hinnangul lähikuudel toodangu maht kasvab ja 47 protsendi hinnangul püsib praegusel tasemel. 17 protsenti tööstusettevõtete juhte soovib järgneva 3 kuu jooksul töötajaid juurde võtta, 76 protsenti hoiab töötajate arvu praegusel tasemel ja 7 protsenti plaanib töötajate arvu vähendada.
Euroopa Liidus tervikuna majandususaldus viimase kuuga ei muutunud (indeks 93.2). Euroopa suurriikidest teatas olukorra paranemisest Suurbritannia ja halvenemisest Itaalia, Poola , Hispaania ning Saksamaa. Saksamaa on ainuke suurriik, kus majandususaldusindeks on parem ajaloolisest keskmisest (103.3 punkti). Aprillis oli majandususaldus üle ajaloolise keskmise veel Eestis, Lätis, Leedus ja Rootsis.
Vähim oli usaldust majanduse tuleviku suhtes Kreekas (77.3), Küprosel (79.9) ja Portugalis (78.5).
Majandususaldus langes kuuga Lätis (indeks 102.8, langus kuuga 1 punkt) ja Soomes (indeks 99.1, langus kuuga 0.6 punkti). Leedus oli majandususaldus 100.3 (tõus kuuga 0.5 punkti ja Rootsis oli indeks 104.6 (tõus kuuga 0.2 punkti). Nii Soomes kui Rootsis vähenes tööstussektori kindlustunne, kuid paranes tarbijate kindlustunne.