/nginx/o/2011/01/27/505565t1h3034.jpg)
Tarbija24 avaldab ühe tööinspektsiooni juristidele esitatud küsimuse ning ka inspektsiooni selgituse. Seekord on teemaks erakorraline töölepingu ülesütlemine.
Üks küsimus: millised on töötaja õigused lahkuda, kui tööandja pole õigel ajal palka maksnud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Küsimus
Töötan metallkonstruktsioone tootvas tööstusettevõttes kontoritöötajana peaaegu kuus aastat. Viimased mitmed kuud on firmal olnud rahalisi raskusi ja sellest tingituna tulnud korduvalt ette töölepingu rikkumisi – tööandja on hilinenud töötasude väljamaksmisega.
Nüüd sooviks sellest firmast viisakalt lahkuda ja minu küsimus on, et kas ja kuidas ma peaksin lahkumisavalduse vormistama, et saada mingeid hüvitisi või kas mul on õiguski millekski selliseks? Tavaline variant oleks lõpetada tööleping poolte kokkuleppele ja loota saamata jäänud töötasude väljamaksmisele ja minna kumbki oma teed või on seadustes midagi sellist, mis nii pika tööstaaži puhul ka mingeid rahalisi kompensatsiooni lubaks nõuda?
Vastab tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Sirje Aava
Töötajal on võimalus tööleping erakorraliselt üles öelda seoses tööandja poolse töölepingu tingimuse rikkumisega. Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda mõjuval põhjusel, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist.
Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu näiteks tööandja poolt töötasu maksmata jätmise või maksmisega hilinemise tõttu. Töötaja peab põhjendama erakorralist ülesütlemist. Ülesütlemisavalduse peab esitama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, näiteks e-kirjaga või siis paberkandjal avaldusega, omades sealjuures koopiat, millel on tööandja allkiri avalduse kättesaamise kohta, samuti tähitud kirjaga, omades ülesütlemisavalduse koopiat ja säilitades tähtkirja saatmise kviitungi.
Töötaja võib töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. Mõistliku aja määrate teie, töölepingu seadus sellist aega ei sätesta. Erakorralisest ülesütlemisest ei pea töötaja tööandjale ette teatama, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni.
Kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib tööandja taotlusel hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid.
Kui töötaja esitab tööandjale töölepingu ülesütlemise avalduse ja tööandja ei vaidlusta töövaidlusorganis töölepingu ülesütlemist töölepingu ülesütlemise avalduse saamisest 30 kalendripäeva jooksul, siis tööandja tunnustab töölepingu erakorralist ülesütlemist töötaja poolt ja tööandjal lasub kohustus maksta töötajale hüvitist.