/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2025/05/26/16870949t1h155a.jpg)
Esmaspäeval Riias toimunud kohtumisel tõdesid Balti majandusministrid, et tugev investeerimiskeskkond on kasulik kõigile kolmele riigile. Peamisteks koostöövaldkondadeks on strateegilised investeeringud, julgeoleku- ja kaitsetööstuse koostöö, bürokraatia vähendamine ning süvatehnoloogia ja idufirmade sektorite edendamine.
Balti regiooni, kui ühtsele turule, rohkemate välismaiste otseinvesteeringute meelitamiseks on oluline edendada kolme riigi ühiseid konkurentsivõimelisi sektoreid, nagu kaitsetööstus, digitaalne innovatsioon, roheline energia ja logistika. See hõlmab integreeritud taristut, oskustööjõudu ja strateegilist asukohta Põhja- ja Ida-Euroopa vahelise ühendusena. Ministrid rõhutasid kiire reageerimise ja paindlikkuse olulisust praeguses keerulises geopoliitilises olukorras.
Eesti majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo rõhutas kaitsetööstuse arendamisele keskendumise ja investeeringute kiire rakendamise olulisust. «Kaitsetööstuse arendamine ja sektori kiire kasvatamine on meie ühine prioriteet nii piirkondliku julgeoleku kui ka konkurentsivõime tugevdamise seisukohast. Kuigi kolme Balti riigi vahel võib valitseda sõbralik rivaalitsemine, on meie kui lähedaste naabrite ja väikeriikide jaoks ülioluline kokku hoida ja tihedalt koostööd teha. Kaitsevaldkonnas teeme kõik endast oleneva, et tõrjuda idast tulevaid ohte, ning seega teenivad meie kaitsetööstuse ettevõtted kõigi kolme Balti riigi huve,» sõnas Keldo.
Läti majandusminister Viktors Valainis tõi välja, et Läti, Leedu ja Eesti peavad NATO põhimõtetele tuginedes ja alliansi tuge kasutades jätkama tööd ühise kaitsepoliitika kallal ja edendama riikide majandusarengut. «Kõigil Balti riikidel on praegu sarnased välispoliitilised eesmärgid ning oluline on ka näidata piirkonna ühtsust ja ühist arusaama riikide majanduste põhifookustest. Seetõttu on mul hea meel näha, et ettevõtete tasandil tehakse aktiivset tööd piirkonna majandusarengu edendamiseks, rakendades piiriüleseid investeerimisprojekte ning tuge pakutakse ka valitsuse tasandil,» ütles Viktors Valainis.
Leedu majandus- ja innovatsiooniminister Lukas Savickas sõnas: «Iga suurem investeering Leetu, Lätti või Eestisse on investeering kogu Balti piirkonna julgeolekusse ja majanduslikku tugevusse. Seetõttu peame tegutsema ühtse ruumina – kiirelt, uuenduslikult ja usaldust loovalt . Kaitsetööstus, tehisintellekt ja rohelised tehnoloogiad on sektorid, kus me saame ja peame koos kasvama. Kui tahame olla geopoliitilisel areenil tõsiseltvõetavad tegijad, peame mõtlema strateegiliselt, tegutsema kiiresti ja rääkima ühel häälel.»
Paljud investeerimisvõimalusi kaaluvad võtmeinvestorid näevad Balti piirkonda ühtse tervikuna, mitte iga riiki eraldi. Seetõttu on oluline ühiselt tugevdada piirkonna atraktiivsust suuremahuliste investeeringute jaoks. Iga Lätis või Leedus rajatud strateegiline suurprojekt on geopoliitiliselt kasulik ka Eestile, teatasid ministrid. Nad tõid välja Balti drooniseina ja Balti kaitseliini loomine. Energia sõltuvuse vähendamise osana Venemaast arendavad Balti riigid ühisprojekte, näiteks Balti energiaturu ühendamise kava (BEMIP) ja veeldatud maagaasi (LNG) terminale, tagades mitmekesised energiaallikad ja energiasõltumatuse. Taristuprojektid, näiteks Rail Baltic, parandavad piirkonna ühenduvust Euroopaga, pakkudes ettevõtetele ja eraisikuteleuusi transpordivõimalusi ning tagavad varustuskindluse.
Kohtumisele järgnes uue Eesti Ettevõtluskeskuse avamine Eesti suursaatkonnas Riias. Selle eesmärk on veelgi tugevdada kahe riigi majandussuhteid ja pakkuda eelkõige Eesti ettevõtetele paremaid võimalusi otsekontaktideks.
Avatseremoonial osales laiaulatuslik äridelegatsioon Eestist, sealhulgas esindajad järgmistest organisatsioonidest ja ettevõtetest: Eesti Toiduainetetööstuse Liit, BLRT, Elme Metall Latvia SIA, Elme Messer Gaas, Skinest Rail, SK ID Solutions, Tiptiptap, Nefab Packaging, Saksa Automaatika, Siidrikoda, Dipperfox, Teedeinsenerikeskus ja Kadarbiku Köövili.