/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
:format(webp)/nginx/o/2025/05/21/16861299t1h877c.jpg)
Taristuehituse Liit peab positiivseks, et värskesse koalitsioonileppesse on kirjutatud lubadused suurendada investeeringuid teetaristu arendamisse. Samas rõhutab liit, et rõõmustamiseks on põhjust alles siis, kui sõnadele järgnevad ka konkreetsed teod.
«Koalitsioonilepingus välja toodud suund suurendada teetaristu arendamiseks vajalike vahendite hulka on kindlasti õige. Siiski vajame lisaks üksikutele lubadustele süsteemset ja pikaajalist rahastusmudelit, mis aitaks tagada nii riigi- kui kohalike teede hea seisundi ja arendamise,» ütles Taristuehituse Liidu tegevjuht Tarmo Trei. «Muidugi on hea, et koalitsioonileping toob eeldatavasti juurde vahendeid arendamisse, aga täna on suur probleem ka olemasolevate teede seisundi säilitamine.»
Uues koalitsioonileppes on kirjas näiteks Tallinn-Tartu ja Tallinn-Pärnu maantee järgmiste 2+2 teelõikude ehitamisega alustamine, kruusateede mustkatte alla viimine, sildade tugevdamine ja uue liiklusohutusprogrammi vastuvõtmine.
Trei sõnul on näiteks Pärnu maantee lõikude Päärdu–Konuvere ja Libatse–Nurme kohta antud lubadused küll olulised, kuid nende osas on investeeringud tegelikult juba varem otsustatud. «Tallinn-Tartu maantee järgmise 2+2 teelõigu ehituse osas praegu selgus puudub, millises lõigus ja mis seal toimuma hakkab,» märkis Trei.
Trei tõi välja ka kohalike teede rahastamise vajadust, mis koalitsioonileppesse ei ole jõudnud, kuid mille seisukord muutub aina kehvemaks. Näiteks on teekatete seisundit analüüsiva ettevõtte ERC Konsultatsiooni andmete kohaselt vaid 2,7% kohalike teede seisukord väga hea, samas kui halvas või väga halvas seisukorras on 42,5% teedest. «Tegemist ei ole kõrvaliste metsateedega, vaid eluliselt vajalike ühendustega, mida inimesed kasutavad tööle, kooli, arsti ja poodi liikumiseks. Samuti on need elutähtsad pääste- ja kiirabiteenuste toimimiseks,» rõhutas Trei.
Transpordiameti sel kevadel avalikustatud analüüs näitas, et riigiteede remondivõlg on 2024. aasta seisuga 774 miljonit eurot, olles viimase viie aastaga kasvanud 12%. Kohalike teede rekonstrueerimis- ja remondivajadus on aga hinnanguliselt lausa 3,6 miljardit eurot.
Taristuehituse Liidu hinnangul tuleks riigiteede võrgu säilitamiseks ja seeläbi ka sektori jätkusuutlikkuse tagamiseks hoida teehoiu rahastamise tase vähemalt 250 miljonil eurol aastas, kuid 2025. aastal on selleks ette nähtud vaid 99,6 miljonit eurot. See on aga vaid säilitamisvajaduse rahuldamine ning tegelikult on riigiteede hoiu krooniline vahendite puudus jõudnud hetkel staadiumisse, kus lähimal viiel aastal tuleks teedeehitusse suunata kokku üle 500 miljoni euro aastas.