Ministeerium püüdis tuuleparkide oksjonite reeglid salaja läbi suruda

Katse suruda maismaa tuuleparkide vähempakkumiste tingimused muude teemade varju ärritas ka energiatootjaid. Foto: Eero Vabamägi

Kliimaministeerium proovis suruda rea tulevasi maismaatuuleparkide oksjonite tingimusi seadusemuudatusse, mis oli juba riigikogus teisel lugemisel ning käsitles hoopis teisi teemasid.

Läinud aasta novembris jõudis riigikokku esimesele lugemisele planeerimisseaduse muudatuseelnõu. Esiteks taheti muuta korda, mille alusel tuulepargi naabrid hüvitist saavad. Teiseks sooviti muuta riigi eriplaneeringu tingimusi. Detsembris läbiski eelnõu riigikogus esimese lugemise ja jõudis teisele lugemisele tänavu 7. mail.

Kuid selleks ajaks oli eelnõu tundmatuseni muutunud – planeerimisseaduse külge olid keevitatud elektrituruseaduse muutmise sätted, mis sisuliselt kirjeldasid, kuidas hakkab kliimaministeerium tuuleparkide oksjoneid korraldama. Sellest polnud varem aga sõnagi juttu. Pahameelt väljendasid nii tööandjate keskliidu juht Hando Sutter kui ka taastuvenergiatootjad, kuigi eri põhjustel.

Et päris nii ei saa, mõistsid ka riigikogu liikmed – otsustati, et teine lugemine katkestatakse ning ettevõtetel-ühingutel lubatakse viie tööpäeva jooksul arvamusi avaldada. Eelnõude infosüsteemist paistab, et arvamuste tulv pole aga siiani vaibunud.

Teise lugemise ajaks oli eelnõusse tekkinud paragrahv, mis käsitleb elektrituruseaduse muutmist ja sätestab tingimused, mille alusel tuulepargiomanikud toetust saaks. Nii on kirjas, et tootja saab toetust ainult selle elektri eest, mis läheb võrku, mitte mööda otseliini tarbijani. Selle punkti vastu asusid mässama elektritootjad, nagu näiteks KC Energy ja riigifirma Enefit, kes leiavad, et ka läbi otseliini tarbijani jõudev elekter peaks toetatav olema.