Kas Eesti inimesed on väsinud lisatöö tegemisest?

Pilt on illustratiivne. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Rahatarkuse grupi «Kogumispäevik» kõige elavamad arutelud puudutavad lisatöö tegemist. Suurema puhkusteperioodi ajal mõlgub nii mõnelgi mõttes küsimus, kas kasutada oma vaba aega ka lisaraha teenimiseks või mitte? Kuigi Swedbanki uuring viitab, et inimestel on pigem suur huvi lisatöö tegemise vastu, siis paljud on arvamusel, et elus peaks ka muud peale töötamise tegema.

Statistikaameti eelmise aasta andmete kohaselt töötab ühel ajal eri tööandjate juures 12 protsenti Eesti töötajatest. Mitmel positsioonil samal ajal tegutsejate hulgas on kolm peamist gruppi: tööampsude tegijad; inimesed, kes teevadki korraga mitut mitte täiskohaga tööd; ning kolmandaks inimesed, kel on küll üks peamine töökoht, kuid sellele lisaks on neil ka kõrvaltööd. Kusjuures mitut ametikohta pidavaid inimesi on enim 40–49-aastaste hulgas.

Lisatöö tegemise populaarsust Eestis on uurinud ka Swedbanki rahaasjade teabekeskus. Kui Statistikaameti uuringu andmed põhinevad töötamise registri (TÖR) infol, siis Swedbanki 2023. aasta uuringu korraldas Norstat 1000 Eesti elaniku seas.

Rahaasjade teabekeskuse uuringu järgi kasutab 38 protsenti eestimaalastest võimalust teenida lisatulu. Swedbanki rahaasjade teabekeskuse juhi Mari-Liis Jäägeri sõnul tunneb aga pea iga kolmas inimene huvi lisaraha teenimise vastu, kuid suurimaks takistuseks jääb just ajapuudus.

Populaarsemad lisaraha teenimise viisid on vabakutselisena tegutsemine ja teenuste osutamine. «Lähikuudel on planeeritud uus lisatulu teenimise uuring, mille tulemused näitavad, kas majanduslik olukord on veelgi kasvatanud inimeste vajadust ja soovi lisaraha teenimise järele,» lisab Jääger.

Lisatöö – vajadus või võimalus?

Grupist «Kogumispäevik» nähtub selgelt, et lisatöö tegemiseks on väga erisuguseid põhjuseid. Samas tuleb tugevalt välja ka seisukoht, et ideaalis võiks põhitöö katta ära eluks vajaliku, sest igal inimesel on päevas 24 tundi, millest peaks jätkuma nii endale, lähedastega olemiseks kui ka teisteks meelepärasteks tegevusteks.

«Ei saa eeldada, et lisatöö on normaalsus. Nagu on jutuks juba olnud, siis inimesed on palgatööga nii ära väsitatud, et neil pole väga jaksu enam veel töövälisel ajal midagi teha. Kõik peab ju tasakaalus olema – töö, trenn, aeg lähedastele, lugemine, õppimine, puhkus. Kui seda pole, on probleemid kiired tulema,» sõnab üks kogumispäeviklane.

Samas on inimesi, kellele on lisatöö väga sobilik väljund eneseteostuseks, vaba aja sisustamiseks või uute emotsioonide saamiseks. «Lisatöö annab tihti värsket tegutsemislusti ja viib kohtadesse, kuhu muidu ei satuks,» sõnab kommenteerija. Teda täiendab teine grupiliige: «Mina teen lisatööd, olen töölepinguga kahes kohas (1,0 + 0,1 kohta), töövõtulepingutega teen veel paari asja. Miks ma lisatööd teen? Sest mul on palju aega ja mulle meeldib mu töö (õpetamine või koolitamine).»

Milline lisatöö end ära tasub?

Uuringute andmed näitavad, et lisatöö tegemise võimalusi on erinevaid ning lisatulu teenimist võidakse ka mitmeti mõista. Näiteks pole paljude kogumispäeviklaste silmis riiete müümine, oma loodud kunsti või ettekasvatatud aiasaaduste müük lisatöö, vaid hobi, mis võib heal juhul ka veidi raha tagasi tuua. Ühtlasi kalduvad grupiliikmed arvama, et need tegevused kõige tulusamad pole. «Käsitöö, taimede müügi ja muu taolise pealt on keeruline teenida, sest materjalikulu on suur ja inimesed hinnatundlikud,» täpsustab üks grupiliige.

Lahenduseks pakutakse, et oma teadmised käsitööst, taimekasvatusest ja paljust muust saab muuta tulusaks kõrvaltegevuseks. Just oma teadmiste jagamine või ka olemasoleva vara rent on head võimalused teha lisatööd, mis ka tulu toob. Üks kaasamõtleja lisab: «Mida iganes sa teed, rahalised või ajalised kulud on paratamatud. Küsimus on, mis kõige kiiremini tagasi toob, mis eeldustel (oskused, teadmised) ja tingimustel ning palju endale lõpuks kätte jääb.»

Kokkuvõttes saab öelda, et paljude puhul on lisatöö tegemisel määravaks valitud karjääri iseloom või soov oma ellu vaheldust tuua. Kõige olulisemaks hinnatakse lisatöö tegemise puhul võimalust teha seda läbimõeldult ja endale sobivatel tingimustel.