Õiged otsused aitasid Leedu kaitse­tööstuse õitsengule

Leedu Kaitse- ja Julgeolekutööstuse Assotsiatsiooni juhatuse liige Robert Juodka demonstreerimas Leedus välja töötatud droonitõrjerelva, mis on saanud Ukrainas juba ka tuleristsed. Foto: Sander Silm

Ajal, mil Eesti majandus kidub, tuleb Leedust ainult häid uudiseid ja eriti võimsalt buumib sealne kaitsetööstus. Tagamaid avab Leedu Kaitse- ja Julgeolekutööstuse Assotsiatsiooni juhatuse liige Robert Juodka.

Eesti ja Leedu teevad paljutki sarnaselt, kuid Leedu on hoolikamalt kuulanud, mida laienemishuvilised ettevõtted soovivad, märgib Juodka.

Leedu uudiseid lugedes tundub, et seal on puhkenud täielik kaitsetööstuse buum. Riiki tulevad kaitsetööstushiiud, nagu Rheinmetall, ja Leedu kaitseettevõtted sõlmivad koostööleppeid Euroopa suurte tegijatega. Kuigi ka Eesti kaitsetööstusettevõtetel on, mida ette näidata, tundub siiski, et Leedus on sektori areng kiirem.

Leedu on väga proaktiivne. Paar aastat tagasi olid Leedu ja Eesti kaitsetööstussektorid võrdses seisus. Nüüd on Leedu teinud aga suure hüppe edasi ja murdepunkt saabus siis, kui anti luba arendada kaitsetööstust vabamajandustsoonides. Leedus on seitse vabamajandustsooni – kõik arenenud infrastruktuuriga, soodsate maksutingimustega jne.

Lisaks on meil nn rohelise koridori põhimõte, mis tähendab, et vabamajandustsooni tingimused kehtivad kogu riigis. Ettevõtja saab kohe ehitama hakata ja paralleelselt korda ajada vajaminevad load. Igal projektil on valitsuse pool esindaja, kes tegutseb ettevõtte nimel – suhtleb ametkondadega, ajab load ja muu vajaliku. See «roheline koridor» oli algselt mõeldud suurtele investoritele ja tegelikult loodi see Rheinmetalli jaoks, kuid nüüd proovivad ka teised kaitsetööstuse ettevõtted sellest osa saada.

Põhimõtteliselt on Leedus aga sama probleem, mis Eestis: poliitilisel tasandil on kõik väga toetavad, aga just kesktaseme bürokraatia on see, mis protsesse aeglustab või lausa tapab.